NB! Tegemist ei ole Võru Autoaiaga

„Ära siis maanteel sõida, sõida ainult linnas,“ lohutas müügimees irvelsui autoaiast. Sama sell, kes mõned päevad varem oma käega ostu-müügi lepingu koostas ja allagi kirjutas. Mees, kes peale raha kätte saamist enam ei vastuta justkui millegi eest.

Emotsioonisädemeist kirgas lugu sai alguse veebruaris. Venno* piilus uue auto järele juba mõnda aega. Autopesula poiss, töökoha üleaedne, lubas silma lahti hoida. Küll tema juba miskit paslikku esimesena liikumas näeb. Saavad ju paljud läänest tulnud raudruunad just tema juures enne müüki panekut näo puhtaks.

Ära muretse, nii käibki
Tuligi äss diil! 2003. aasta BMW 530. Täpselt see, mis vaja.

Tiit, autoaia Pets ja Pojad pealiku järeltulija, küsis mõistlikku hinda, 6650 eurot. Tõsi, veel tuli Vennol oma kaukast maksta esmase arvelevõtmise, ülevaatuse ja sellele eelnenud hädavajaliku pisiremondi eest, aga mis seal‘s ikka. Et bemm arvel polnud, pikka proovisõitu teha ei saanud. Linna vahel lippas masin, mis lust.

Venno kratsis küll kukalt, kui Tiit müügipabereid tehes saksakeelse blanketi välja võttis ning ostjal täita käskis. „Pole ise autoärikas, ei tea nüansse. Jäingi müügimehe libedat juttu uskuma, et kõik peabki nii käima. Loll olin,“ ühineb Venno nende parteiga, kes tagantjärele tarkust liigitavad täppisteaduste valdkonda.

Müügilepingu kirjutas siiski kokku Tiit. Müüjaks märgiti aga Tartu firma asemel tundmatu kodanik Bremenist. Justkui käinuks tehing otse kahe eraisiku, sakslase ja eestlase vahel. Sõidukitega sahkerdavast autoaiast kusagil ei märkigi. Müüja allkirigi Tiidu poolt võltsitud. Eurodepakk rändas Tiidu kätte, BMW võtmed Venno näppu. Käepigistus.

Registreerimisel liigseid küsimusi ei esitatud. Õnnelikku naeratust jagus värske bemmimehe näole vaid loetud tundideks. Maanteel lõi kõlksu sisse. Sidur libises. Automaat ei vahetanud käike. Diagnostikameeste mambodžambo hüdrosüsteemide disfunktsioonist ja lukustumatust turbiinist … saa sa täpselt sotti. Igatahes tüüpviga sedalaadi isenditel.

Sinu auto, sinu mured
Muidu muhe autoärikas Tiit oli ühtäkki nagu ära vahetatud. Jutuisu hoopis napp, mälu ka kehvavõitu. „Kasutatud auto, ikka mõni veake juures.“ „Tegid ju proovisõidu, vaatasid üle – nüüd sõida.“ „Kui maanteel ei kannata, eks lase linna vahel.“ „Ega mina ju müünudki sulle autot – vaata pabereid!“

Raha tagasi maksmisest ei tahtnud Tiit midagi kuulda. „Pakkunuks ta mingit lahendust, näiteks teeme remondikulud pooleks,“ möönis Venno, et läinuks ilmselt taolise kompromissiga kaasa küll. Tiidu jätsid sellised mured pehmelt öeldes külmaks, aga ta soostus siiski nüüd juba Venno nimel oleva BMW Petsi ja Poegade autoaeda müüki võtma.

„Kui leiame ostja, saadki raha tagasi.“ Kui küsisin, et käigukastiviga ju märgatakse, kostis Tiit, et ega nad lasegi nii pikka proovisõitu teha, üllatas Vennot autoärikate nahaalsus. „Põhimõtteliselt otsitakse järgmist lolli. Sellepärast tahangi kogu loo avalikuks teha. Ehk oskavad teised minu vigadest õppida.“

Aeg läks, aga mured ei kadunud. Vastuoksa! Venno läks kevade eel müügiplatsile plaaniga suverehvid alla kruvida. BMW müümisel on edevam velg vankumatu argument. Üllatusena ulatati talle järeletehtud autovõti. Tuli ilmsiks, et pikanäpumehed teinud autoaia kontoris rüüstetööd ning muude hulgas pandi huugama ka Venno masina võti.

Ei müünud, vahendasin
„Tõin kohe auto sealt ära. Kusagil on ju nüüd keegi, kes originaalvõtmega võib suvalisel hetkel mu masinaga minema sõita. Lisaks selgus, et müügiplatsi vastu tundis põhjalikumat huvi ka maksuamet. Nii on ka minu masinal ARK-is peal hoiatav märge. Miks – ma ei oska öelda,“ kirjeldas Venno olukorda, kus jäi rahast ilma, auto veaga, sõita ei julge ja müüa ei saa.

Tiit selgitas telefonitsi ajalehele, et asjalood käinud sootuks teisiti. „Kolm kuud hiljem tuleb süüdistama. Paar päeva sobis sõita, siis enam mitte. Nüüd karjub ja laamendab. Mina polegi talle midagi müünud. Tutvuge paberitega!“

Mis rolli Tiit loos üldse mängib? Kuidas ta saab kursis olla, kui autoäri ajas Venno sakslasega otse?

„Vahendasin. Eraisikuna! Tõin talle välismaalt auto, mida soovis. Firma ei puutu raudselt üldse asjasse. Talle sobis ju, mida ta veel tahab? Mis garantii? Mis vastutus? Mina pole talle midagi müünud!“

Aga leping – on sel tõesti Tiidu käekiri, nagu Venno väidab?

„Kiire on tõesti. Muidu räägiks …“

Küsimused, millele Tiit lubas meili teel reageerida, jäävad vastuseta. „Asjad Vennoga on korras, kummalgi rohkem probleeme pole,“ teatab sõnum. Venno ka ei võta enam toru.

 

* Lootuses, et osapooled on oma õppetunni saanud, figureerivad nad loos väljamõeldud nimedega. Taolisest võltslepingust tasub kauge kaarega aga kõigil mööda käia.

Kommenteerib maksu- ja tolliameti juhtivrevident Siim Tamme
Sellega, et automüügi dokumentide võltsimine on turul levinud, on maksu- ja tolliamet kursis. Muu hulgas selliste pettuste tõttu ongi ametid antud sektori korrastamise ette võtnud ning ka tarbijate ja müüjate teadlikkuse tõstmisele suunatud materjale loonud ja avaldanud.

Selliste dokumentide puhul on ostjale ühene soovitus – ära osta! Kui sulle soovitakse müüa sõidukit ilmselgelt mittetõeste dokumentidega, siis on sinna pettus suurte tähtedega sisse kirjutatud. See viitab otseselt sellele, et tegelik müüja soovib vabaneda igasugusest vastutusest (tõenäoliselt on sõidukil mingi puudus) ning ka käibe ja tulu näitamisest.

Kõikidel ostjatel soovitan enne ostmist muu hulgas kindlalt veenduda selles, et reaalselt sõidukit talle müüv isik ostudokumentides kajastuks.

Võimalike dokumentide võltsimise osas soovitame politseilt üle küsida, kuid tõenäoliselt pakub see ka neile huvi. Kindlasti aga tasub võimalikult detailselt taolistest juhtumitest teavitada tarbijakaitseametit ja maksuametit.

 

Autor: RASMUS REKAND, Tartu Ekspress
Viimati muudetud: 28/05/2015 16:02:44