Danpower asendas mullu Võrusoo katlamaja 1980ndatest pärinevad katlad kahe uuega, üks neist töötab hakkpuidul ja teine kütteõlil. Foto: LL arhiiv

Kuigi küttehooaeg on lõppenud, jätkub konkurentsiametis sahistamine paberites, et fikseerida ja menetleda, redigeerida ja dikteerida soojaettevõtete hinnataotlusi panemaks paika kaugkütteteenuse piirhinnad. Nii mõneski kohas on viimasel ajal toasooja hind mitmesugustel põhjustel märgatavalt tõusnud või ootab hinnatõus alles ees.

Võrumaa Väimela aleviku elanikud on kurtnud kõrgete küttehindade üle pikemat aega. Võru vald müüs oma katlad ligemale 15 aastat tagasi maha ja nüüd vaatab vald hindu tarbija perspektiivist, sest on ka ise arvete tasuja: munitsipaalhoonetest on Väimela tervisekeskus ja lasteaed selles võrgupiirkonnas.

„Väimelas on tõusmas toasooja hind 40 protsenti,” kurdeti LõunaLehele. Nagu selgub, siis õnneks liialdatult. „Katelt köetakse masuudiga, aga nafta maailmaturuhind on langenud. Kolmetoaline korter maksis talvel kütte eest ligi 200 eurot.”

Eelmisel aastal alanenud naftahinnaga seoses lasti Väimelas kolmel korral hinda alla. Uus hinnatõus peaks selle languse aga korrigeerima eeldatavalt umbes 12-protsendilise hinnatõusuga. Sedakorda tuleneb korrektsioon valitsuse aktsiisiplaanidest. OÜ Vee-Ekspert kooskõlastatud soojahind on Väimelas praegu 65,34 eurot megavatt-tunni kohta.

Eelmisel reedel tegid Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Keemiatööstuse Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit ühispöördumise rahandusministeeriumile, sest valitsusliidu tegevusprogrammi kokkuleppes on plaan tõsta muu hulgas kergete ja raskete kütteõlide ning tahkete kütuste aktsiisimäära.

„Liitude hinnangul kasutavad põlevkivikütteõli soojuse tootmiseks üle Eesti ligi 500 katelt, millest toodetakse kokku rohkem kui 500 GWh soojust. Kuigi põlevkiviõli kasutatakse palju soojuse tipukoormuste katmisel, on Eestis palju neid katlamaju, milles põlevkiviõli on baaskütuseks. Nende katlamajade arv on viimastel aastatel isegi tõusnud, sest paljud kerge kütteõli (diisli) kasutajad on üle läinud põlevkiviõli kasutamisele. Nende investeeringud katelde rekonstrueerimiseks on juba kaugküttehindadesse arvestatud, uued investeeringud järjekordsesse rekonstrueerimisse suurendavad kapitalikulu soojuse hinnas ning eelnevalt tehtud investeering tuleb kas maha kanda või maksab tarbija kinni kulutused, millest reaalselt kasu ei ole,” seisab pöördumises.

Raske kütteõli aktsiisimäär tõstetakse plaani kohaselt 15,01 eurolt 58 eurole 1000 kg kohta ning põlevkivikütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 57 eurole aastast 2016. Ehk aktsiisimäär peaaegu neljakordistub.

„Olen äärmiselt nördinud, et nii tehakse varasema etteteatamiseta,” ütles Võru vallavanem Georg Ruuda. „Võtame ühest taskust, paneme teise.” Tema sõnul oleks näiteks katlamaja ümberplaanimiseks ja -ehitamiseks vaja selliseid muudatusi teada poolteist aastat ette.

Vald müüs omal ajal oma katlad maha, uuel omanikul aga puudus huvi kütteõlil töötavat Väimela katlamaja ümber ehitada. Teiste Võru valla suuremate asulate Puiga ja Parksepa katlamajad töötavad aga hakkpuiduga, mis on märksa odavam. Lisaks leiab Ruuda, et hakkpuidu kasutamine on kohaliku ettevõtluse seisukohast kasumlikum, sest töö- ja ärivõimaluse saavad eeskätt oma piirkonna inimesed.

Kui ka aktsiisiplaan juba poole aasta pärast muutust ei kuulutaks, oleks katlamaja ümbertegemine igatpidi keeruline. Nimelt saab keskkonnainvesteeringute keskuselt suuremal määral toetust munitsipaalomandis katlamaja, eraomandis oleval ulatub see aga kuni pooleni kuludest.

Ammust katlamajade müümist vald selle juhi hinnangul siiski kahetsema ei peaks. „Oli siiski õige otsus, sest eks sellega tegelemine nõuab kindlaid eriteadmisi, mida igal vallal pole,” tõdes Ruuda.

Toasooja hinna tõusus Georg Ruuda sõnul ettevõtjat süüdistada ei saa, sest võrgu soojakadu on ligi 15 protsenti ja uuemates väljavahetatud lõikudes 9 protsenti.

Sangastelasi järsk hinnatõus eriti ei pahanda
2010. aastal kirjutas LõunaLeht, kuidas Valgamaal Sangaste vallas põletatakse OÜ Sanva katlamajas vanu raudteeliipreid, et küttekulusid all hoida. Sellega kaasnes aga mitu probleemi. Firmal ei olnud ohtlike jäätmete (mille alla kuuluvad ka liiprid) käitlemise luba. Samuti oli küsimuse all ohtlike jäätmete ladustamise vastavus keskkonnanõuetele. 2010. aasta oktoobriks liiprite põletamise luba (hakkpuiduga segamini) aga saadi ja hiljem kooskõlastati ka ladustamine.

Raudteeliiprid on Sangastes hakkpuidu kõrval jätkuvalt kasutuses. Veel läinud aasta novembris oli OÜ Sanva Sangaste aleviku küttepiirkonnas toasoe võrreldes teiste väikeasulatega muljet avaldavalt odav: 42,95 eurot megavatt-tunni kohta. 1. detsembrist 2014 tõusis sealne hind aga 63,36 eurole ehk ligi 50 protsenti. Sangaste valla Keeni küla küttepiirkonna hind on umbkaudu sama: 60 eurot megavatt-tunni kohta. Ent AS Sanwood on jaanuari lõpul konkurentsiametile esitanud Keeni võrgupiirkonna piirhinna taotluse, mis käibemaksuga on 91 eurot megavatt-tunni kohta. Praegu taotlust menetletakse.

„Hinnatõus oli arusaadav, sest hind on peaaegu kümme aastat sama püsinud, nüüd tehti see tõus ühe korraga ära,” selgitas Sangaste vallavanem Kaido Tamberg Sangaste aleviku küttehinda, lisades, et keskkonnamaksude ja aktsiisidega tõstmisega täidetakse riigikassat väikeste kohtade kulul.

Suurt rahulolematust järsk hinnatõus vallavanema väitel siiski ei toonud. „Inimesed on hämmastavalt mõistvad olnud hinnatõusu suhtes. Eks kurtjaid on ikka, aga tuleb vaadata, et see on üks madalamaid küttehindu siiski ka peale hinnatõusu,” oli Tamberg optimistlik.

Kaugkütte reguleerimine ja mõttekus
2013. aastal koostas konkurentsiamet analüüsi „Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades (aastase müügimahuga alla 10 000 MWh)”. Konkurentsiamet leidis, et tarbijatele vastuvõetava hinnaga teenuse tagamiseks tuleks loobuda kaugküttest väikestes võrgupiirkondades.

„Sellisel juhul saaksid tarbijad ise võimaluse valida neile kõige sobivama kütmisviis, mis avaks võimaluse efektiivsemale lokaalküttele üle minna. Tänaste kõrgete põlevkiviõli ja maagaasi sisseostuhindade juures on tarbijatel mõistlik otsida alternatiivseid kütteviise kaugküttest loobumiseks,” märgib konkurentsiamet.

Paljudes võrgupiirkondades toodetakse soojust kallitest kütustest – põlevkiviõlist ja maagaasist. Siiski on osas väikestes võrgupiirkondades suudetud üle minna biokütustele, et tagada tarbijale vastuvõetavam hind. Ent paratamatult kipuvad väikestes võrgupiirkondades ka odava küttematerjali korral olema väiksemate tarbijate hulga peale jaotatud sarnaste kulude tõttu hinnad kõrgemad.

Kui tuua võrdluseks suuremate kaugküttepiirkondade soojahinnad, siis Põlvas (kus eelmisest augustist töötab uus hakkpuitu kasutav katlamaja) on ASi Põlva Soojus soojahind 57,53 eurot megavatt-tunni kohta. AS Eraküte müüb Valgas toasooja 55,25 euroga ja AS Danpower Võrus 66,32 euroga megavatt-tunni kohta.
 

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 28/05/2015 10:21:06