Valimisõigus on oluline privileeg, mille tingimusi kergekäeliselt ei muudeta. Ent ometi selle muutmiseni Eestis sellel kevadel jõuti: 16-17-aastased said õiguse kohalikel valimistel hääletada. Kes üritas selgeks teha, milline tühine võbelus morsiklaasis see muutus on ning kes rääkis riigi demokraatlikumaks muutumisest.

Eelmisel kümnendil koolinoorena artikleid kirjutama asudes tundsin ma, et Eesti ühiskonnas oli just hakatud noorte osas küsima õigeid küsimusi, aga nende esitajateks olid üks kuni kolm põlvkonda liiga vanad inimesed.

Noori käsitleti ühiskonnast eraldiseisva paratamatult eksisteeriva rühmana, justkui 18-aastasena täisealiseks saamine, 19-aastaselt keskhariduse omandamine või 27-aastasena viimaks väljumine noorteseaduse „noore” määratlusest alles annaks õiguse olla osa ühiskonnast.

Noorteühendused ei seisnud vaiki, vaid tegid kõva tööd, et esindada ühiskonnas noorte häält. Üha enam muutus nende suhtlus riigi valitsejatega hõikest „kuulake meid!” partnerluseni. See ei olnud sümbioos, kõikvõimsa ja kannaga lömastatava vahel on võimuvahekord harva selline.

Nõuti võimu, mis oli juba olemas
Noorteühendused said endale poliitilist kapitali, aga seeläbi määratlesid ka mitteametlikult oma poliitilist kuuluvust. Ühel hetkel oli raske eristada, kas on paberil apoliitilised noorteühendused kasvulavaks erakondade noortekogudele või vastupidi. Seosed olid tihedad ja ideoloogiliselt erinevad seisukohad tekitasid pahameelt.

Mis puutuvad need ühendused üleüldisesse noorte teemasse? Me räägime siin kõige aktiivsematest, kõige tublimatest ja targematest, kes kahjuks siiski on piisavalt mõjutatavad. Tehes neile järeleandmisi organisatsiooni eesmärkide osas, sai sellega osta nende toetust. Taoline „koostöö” on nüüd veelgi olulisem, sest toetuse kaal on lisandunud hääleõigusega tõusnud.

Neil loomu poolest aktiivsetel noortel on ka teisi väljundeid, mida silmapaistvamates vormides tasub eelkõige otsida väljastpool suuremaid Eesti linnu. Poliitilise tegevusena on siin silmapaistvad noortevolikogud, neutraalsema väljendusena vallapõhised või maakondlikud noortemeedia viljelemised. Lühidalt öeldes on mõlema puhul näha positiivseid arenguid noorte küpsemise ja ühiskonda kaasamise osas.

Tagajärg võib olla soovitule vastupidine
Meile jätkub igasuguseid häälteskandaale selletagi, et aastal 2017 räägiksime, kuidas osteti kokku värskelt gümnaasiumisse astunute toetust. Väidetakse, et 16-17-aastaste valijate grupp on liiga väike, et midagi muuta. See oleks tõsi riigikogu valimiste puhul, mitte aga volikogude, kus juba 50 vallanoort võivad kellelegi garanteerida koha.

Või küsime teistpidi: kas me soovime 18-aastaseid rohkem linna- ja vallavolikogudes näha? Seni on selliseid kandidaate pigem vähe olnud ja nende toetus kippunud olema üldjuhul kesine, sest valimisealised inimesed eelistavad pigem juba sissetöötatud nägusid või lihtsalt kedagi veidi küpsemat. Nüüd aga piisab 12ndikul kahe 10nda klassi jagu inimeste enda poolt hääletama agiteerimisest, et volikokku saada.

Ent noortele on osade omavalitsuste juures juba olemas reaalselt toimiv väljund ̶ noortevolikogu. Ka Kagu-Eestis on omavalitsusi, kus noortevolikogu ja kohalike võimukandjate koostöös tehakse midagi väga tänuväärset. Vaja on vaid kohaliku võimu huvi ja noortevolikogu arvestamist, lihtsalt vormi pärast seda luua pole mõtet. Samuti ei saa see olla üks populismi veduritest. See on koht, kus noor saab ideaalis oma olemasoleva pädevuse piires rääkida kaasa ja tegeleda noorsoo teemadega.

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) tahab enne 2017. aasta valimisi viia kooliharidusse sisse ühiskonnaõpetuse muudatusi, et ka 16-aastane valija mõistaks, mida või keda ta valib. Miks ENL ei jõudnud sellise sammuni selle seitsme aasta jooksul, mil võideldi valimisea langetamise eest, me ei tea. Karta on, et ka enne kohalikke valimisi selleni ei jõuta.

Pikema protsessi esimene etapp
Kui eesmärgiks oli kaasata enam inimesi kohaliku elu asjade arutamisse ja otsustamisse, nagu reformierakondlased märkisid, siis on jällegi noortevolikogu tegelikult selleks kohaks, kus noor saab arutada ja oma arvamust edastada. Hääle andmine on laisk lahendus, millega saab edaspidi tõrjuda noorte püüdlusi esitada oma arvamust valimistevahelisel ajal.

Sotsiaaldemokraadid märkisid, et valimisea langetamine aitab tasakaalustada erinevate vanusegruppide huvisid ning et see seob noori paremini oma kodukohaga. Mingil määral see kindlasti neid eesmärke täidab, ent kindlasti on palju efektiivsemaid viise noori kodukohaga siduda. Kahjuks on need poliitiliselt ebamugavamad valikud, mis eeldavad hoolimist, ärakuulamist, raha ja aja panustamist.

Kesknoored andsid põhiseadusmuudatuse peale teada, et tegemist on vaid pooliku lahendusega, mida nad ei toeta. Täielikuks saaks see nende sõnul vaid 16-aastaste kandideerimisõiguse liitmisel, sest valimisõigus ei tähenda veel otsustusõigust.

Kuigi antud juhul oli ilmselt tegemist poliitilise demagoogiaga, tabasid nad naelapea pihta. Võin garanteerida, et kusagil juba susiseb idee võidelda selle nimel, et 16-aastased saaksid ka kandideerida. Ilmselt läheb enne aastaid, kui seda avalikult arutatakse, tuleb ju lasta inimestel kõigepealt praeguse muudatusega harjuda. Valimisea langetamine võttis eri hinnanguil aega seitse kuni kümme aastat huvigruppide tööd. Aga kivike läks veerema hetkel, mil riigikogu põhiseadusmuudatuse poolt hääletas.

Minu jaoks oli see seadusemuudatus kaotus. Kaotus, sest ma näen, kui kerge on selle tulemusena nullida neid unikaalseid sõnaandmise kanaleid, mis noortel praegu on. Kui neil on hääletamisõigus ja ka ühel hetkel kandideerimisõigus „päris” volikogudesse, siis miks peab neil olema oma noortevolikogu? Miks ei ole meil siis samaaegselt vanade volikogu? Miks antakse nii palju sõna noorteühendustele? Miks toetatakse noortemeedia avaldamist? Sellised küsimusi võime oodata eri ühiskonnagruppide ässitajailt tulevikus.

Ma ütlen seda heasüdamlikult: see valimissedel võinuks jääda riiulile seisma. Nii paariks aastaks, kuni noor sirgub seda haarama. Kikivarvukile ei ole vaja ennast upitada.

 

Autor: AKSEL LÕBU, noorte meediajuhendaja, endine noorteühenduse liige
Viimati muudetud: 02/07/2015 10:33:53