Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Loata juhtide suhtes on Kagu-Eestis algatatud üle 200 väärteoasja

Tänavu on politsei Eestis ligi 3450 korral kõrvaldanud sõiduki juhtimiselt inimese, kel pole selleks luba. Lisaks on alustatud 395 kriminaalmenetlust autojuhtide suhtes, kes on aasta vältel korduvalt juhtimisõiguseta rooli istunud.

Kagu-Eestis on loata juhtide suhtes algatatud kokku 234 väärteoasja, neist 85 Valgamaal, 82 Võrumaal ja 67 Põlvamaal. Korduvalt juhtimisõiguseta rooli istunud juhtide suhtes on Võrumaal alustatud 19, Valgamaal kuus ja Põlvamaal viis menetlust.

Aasta alguses kehtima hakanud seadusmuudatus näeb ette, et süstemaatiline auto juhtimine inimese poolt, kes juhtimiseks õigust ei oma, päädib vastutusega kriminaalkorras. Karistus korduvrikkumise eest võib ulatuda rahatrahvist kuni aastase vangistuseni. Pealekauba kaalutakse süsteemsete rikkujate puhul ka sõiduki konfiskeerimist. 

Lõuna prefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juhi Alvar Pähkli sõnul on juhtimisõiguseta ehk kogenematud juhid suureks ohuks endale ja kaasliiklejatele. 

„Paraku näeme, et juhiloa puudumise kõrval on probleeme teisigi. Nii on Lõuna-Eestis iga kümnes korduvalt politseile juhtumisõiguseta sõidu eest vahele jäänud roolikeeraja muuhulgas ka alkoholi tarvitanud,“ ütles Pähkel. „Räägime riskide kogumist, sest juhiistmele on sättinud end inimene, kel puuduvad oskused, teadmised ning aja- ja kohataju sõiduki ohutuks juhtimiseks.“ 

Nende autojuhtide puhul, kelle juhtimisõigus on peatatud või ära võetud, tuleb mõista, et seda on tehtud põhjusega. Järelikult on nende juhtide liikluskäitumine varasemate rikkumiste vaates andnud piisavalt põhjust pidada neidliiklusohtlikuks. Lisakaristusena juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks ongi ohtlik juht liiklusest isoleerida.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 22/07/2015 08:59:15

Lisa kommentaar