Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Arvatav pantvangidraama vajas eriüksuse sekkumist

Tõenäoliselt toimus just siin majas ööl vastu üleeilset vahejuhtum, mille lahendamisse otsustati kaasata ka politsei kiirreageerijate eriüksus. Foto: Aksel Lõbu

Ööl vastu üleeilset toimus Võrus Tartu tänaval tõsine märul: politsei, kiirreageerijad, päästjad ja läbirääkijad pidid lahendama olukorra, kus purjus vägivallatseja lukustas end naise, sõbra ja kahe väikelapsega korterisse ning karta võis halvimat.

21. juuli öösel teatati politseile, et Võrus Tartu tänaval korteris tungis 35-aastane alkoholijoobes mees kallale oma 23-aastasele elukaaslasele ja 26-aastasele naissoost sugulasele. Korteris viibis veel ründaja tuttav, 37-aastane mees, ning kaks väikelast, kes sel ajal magasid.

„Ründe ohvriks langenud sugulasel õnnestus korterist väljuda ning juhtunust hädaabinumbril teatada,” vahendas Lõuna prefektuuri esindaja. „Peagi selgus, et vägivallatsenud mees sulges end viga saanud elukaaslase, sõbra ja kahe lapsega korterisse ega ava ust. Kuna politseile oli mees varasemate rikkumiste tõttu teada, siis otsustati kohe kaasata sündmuse lahendamisse ka kiirreageerijad ning läbirääkijad.”

Politsei teatel asuti kohapeal infot koguma nii korteris olnud inimeste kui ka eluruumi eripärade kohta ‒ selleks, et võimalikult kiiresti tagada toas olnud naise ja laste ohutus.

„Kui pikalt oli korteris vaikus, siis ühel hetkel kostus toast mehe karjumist,” kirjeldas prefektuuri esindaja. „Ohu kiireks tõrjumiseks avasid päästjad korteri ukse ning politsei viis korteris olnud kaks meest esialgu kainenema. Viga saanud naine viidi traumapunkti ning lapsed sugulase juurde hoiule.”

Esialgu uuritakse juhtunut karistusseadustiku kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel.

LõunaLeheni on jõudnud vihjeid, et joobes 35-aastane märatseja oli ka toimetusele ammu tuttav Aleksandr. Kui need väited vastavad tõele, siis pole kahtlust politsei teates, et mees oli neile varasemate rikkumiste tõttu teada ning ka selles, et eriüksuse kaasamine oli õigustatud. Aleksandrit on alates 1998. aastast seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, muuhulgas varguste, sissetungi, autoärandamise, vanglas meelemürkide omamise, röövi ja peksmise eest.

Viimati seisis mees, kel teadaolevalt on olnud kalduvust ka narkootikume tarvitada, kohtu ees veidi enam kui kaks aastat tagasi. Toona süüdistati teda avalikes ja salajases varguses ning teisele inimesele rusikaga näkkulöömises. Karistuseks määrati Aleksandrile 1090 tundi ühiskondlikku tööd.

Ent paadunud kurjategija on ühel korral olnud ka anekdootliku loo peakangelane: 2013. aasta suvel pöördus ta ise LõunaLehe poole ja kirjeldas juhtumit, kus ta sai lahkuda kainestusmajast, kuna politseitöötaja oli selle ukse lukustamata unustanud.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 22/07/2015 16:26:03

Lisa kommentaar