Einike Mölder tunneb rõõmu peatsest kolmanda lapse sünnist, kindlasti ei rõõmusta teda aga dekreeti minnes hüvitisena arvele laekunud tibatilluke rahasumma. Foto: erakogu

Aktiivsele Võrumaa kodanikule, kolmandat last ootavale noorele naisele tuli ebameeldiva üllatusena, kui n-ö dekreedirahana saabus tema pangaarvele 140 päeva eest kokku vaid 4 eurot ja 48 senti. Asja uurides selgus ka šokeeriv tõsiasi, et kui naine peaks praegu haigeks jääma, saaks ta haigushüvitist samasuguste arvestuste kohaselt ehk alla kolme sendi päevas. Kuidas on see võimalik?

Einike Mölder (28) on Võru noortekeskuse juht ja Eesti avatud noortekeskuse ühenduse juhatuse esimees. Kohe-kohe saab ta kolmandat korda emaks. Mölder pidas algul eksituseks, kui ta töövõimetuslehe alusel kuu aega enne lapse sündi puhkusele läks ja haigekassalt seepeale tema pangaarvele 4,48 eurot laekus.

Asja uurimine ei osutunud kergeks, kuna haigekassast öeldi, et tema andmeid ei saa ilma digitaalselt allkirjastatud avalduseta vaadata. Siiski selgus lõpuks, et üliväikse hüvitise saamise põhjuseks oli see, et eelmisel aastal osales ta Haanja vallavolikogu sotsiaalkomisjoni liikmena kahel komisjoni koosolekul.

Koosolekutel osalemise eest oli naisele makstud 14 eurot ja 60 senti ning riigile selle pealt sotsiaalmaksu 5 eurot ja 60 senti. Selle summa pealt naisele nüüd töövõimetushüvitis arvestatigi. Eelmisel aastal Mölder tööl ei käinud, kuna oli oma praegu pooleteiseaastase lapsega lapsehoolduspuhkusel.

Kui naine poleks sotsiaalkomisjonis osalenud ehk mitte mingit tööd teinud, oleks ta saanud märksa suurema summa ehk 140 päeva eest kokku 1820 eurot. Just sellist summat Mölder arvaski saavat. Kui ta poleks töövõimetuslehte võtnud, oleks ta pärast teise lapse sündi hakanud saama vanemahüvitist, kuid sel juhul oleks ta saanud ühe kuu raha vähem.

Mölder otsustas, et laseb töövõimetuslehe tühistada ja on nüüdseks 4 eurot ja 48 senti haigekassale tagasi maksnud ‒ eesmärgiga hakata ikkagi kohe pärast uue lapse sündi vanemahüvitist saama. Eilseks polnud ametkondadelt veel vastust tulnud, kas selline plaan ikka teoks saab, kuid kohe sünnitama minev naine avaldus lootust, et see tuleb ikkagi enne lapse sündi.

Haigekassa järgib seadust
Haigekassa kommunikatsiooni peaspetsialisti Vivika Tamra sõnul maksab haigekassa töövõimetushüvitisi vastavalt ravikindlustusseadusele ning päeva tasu makstakse eelmisel kalendriaastal makstud sotsiaalmaksu põhjal, jagades summa 365ga. Jagades saadud summa korrutatakse töövõimetuslehe päevade arvuga. Andmed makstud sotsiaalmaksu kohta saab haigekassa maksu- ja tolliametist ning haigushüvitise arvutamine on automaatne protsess.
Tamra lisas, et haigushüvitisi määratlevates õigusaktides ei ole toodud võimalust arvesse võtta seda, kui pikalt inimene eelmise kalendriaasta jooksul on töötanud.

„Loeb möödunud aastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu suurus,” märkis Tamra.

Ta lisas, et haigekassa kodulehel on püütud väga põhjalikult kogu hüvitisi puudutav info lahti kirjutada ning tekkinud küsimuste korral soovitab ta kindlati helistada haigekassa infotelefonile 16363.

Einike Mölderi sõnul uuris ka tema põhjalikult, milline on seaduslik võimalus saada riigilt hüvitist seoses lapse sünniga, kuid sellegipoolest ei jõudnud ta õige vastuseni. Ka pärast haigekassale päringu tegemist ja sealt vastuse saamist luges ta väga palju kordi kogu ravikindlustusseaduse läbi, et keeruliselt sõnastatud haigekassa juristide vastusest üldse aru saada.

Ühiskondlik aktiivsus viib sotsiaalse kaitse
„Sellest asjast õppisin seda, et tegelikult ei piisa sellest, kui tead, kuidas asjad üldjuhul on,” sõnas Mölder. „Mis mind ennast kõige rohkem häirib, ongi see, et kui ma soovin kohaliku omavalitsuse töösse panustada, siis ma kaotan igasuguse sotsiaalse kaitse, kaitse, mis on minule kui kolme lapse emale väga oluline.”

Nii arvutas Einike Mölder välja, et kui ta praegu peaks näiteks haigestuma tuberkuloosi ja saaks selle eest haigushüvitist 70 protsendi määras, oleks tema hüvitis vähem kui kolm senti päevas. Kui aga uut last ei sünniks ja ta läheks tööle ning peaks lapsega koju haiguslehele jääma, oleks see hüvitise suurus just selline.

Samasuguse „püssirohutünni” otsas istuvad lapsehoolduspuhkuselt tööle naastes ilmselt paljud naised, kes on lapsega kodus olemise kõrvalt mõne sellise väikese töö teinud, mille pealt on makstud riigile sotsiaalmaksu. Paljud naised võtavad lapse kõrvalt mõne väikse töö ette, sest vanemahüvitise saamise ajal on lubatud teatud summa raha teenida, ilma et vanemahüvitist vähendataks.

Taandas end komisjoni tööst
Nüüdseks on Einike Mölder plaaninud end ametlikult Haanja vallavolikogu sotsiaalkomisjoni tööst taandada, sest kuigi ta võiks paluda, et saaks teha seda tööd vabatahtlikult ja ilma tasuta, jääb alati oht, et tööle tuleb asendusraamatupidaja, kes kliki ära teeb, tasu ja sotsiaalmaksu ära maksab ning nii ongi haiguskindlustus isegi miinimummäära ulatuses järgmiseks aastaks kadunud. Mölder nendib, et teema on seda enam häiriv, et tegelikult komisjoni liikmetega mingeid lepinguid ei sõlmita ja neid ette ei teavitata, et nad tasu saamas on. Ka ei mõista ta, miks tuleb vallavolikogu komisjonis osalemise tasu pealt sotsiaalmaksu maksta, kui see kindlustuskaitset tegelikult ei anna.

Kuigi sotsiaalkomisjonis osalemise eest saadud tasu tõttu saab Einike Mölder lapsepuhkusele minnes vähem raha kui ta lihtsalt lapsehoolduspuhkusel olnuna saaks, loodab ta nüüd, et endaga juhtunust avalikult rääkides saab ta vähemalt hoiatada teisi noori või tulevasi emasid. Just seepärast kirjutas ta ka Facebooki sel teemal avaliku postituse.

„Tõesti olen pettunud, kuid nagu öeldakse, et ega seaduse mittetundmine seaduse jälgimise kohustusest vabasta,” kirjutas ta. „Kirjutasingi seetõttu, et rohkemad inimesed arvestaksid eranditega ning asjaoludega, mis võivad kaasneda näiteks sellega, kui sa panustad kohaliku omavalitsuse juhtimisse, oled FIE või osutad teenust näiteks mõne tunni ulatuses võlaõigusliku lepingu alusel.”

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 22/07/2015 16:27:54