Kuulan ära hommiku-uudised ja jätan aparaadi Vikerraadio lainele. Hetk hiljem kostub sealt üldsegi mitte meeltülendav või tujutõstev muusikapala, vaid mingi inglisekeelne vaibakloppimine. Keeran raadio kinni.

Mõne aja pärast loodan kuulda midagi eestikeelsest lauluvaramust, soovitavalt koguni uuemast, sest uusi ansambleid ja lauljaid kuulen rahvusringhäälingu kanaleilt harva. Aga nüüdki häirib mu kõrva inglisekeelne laulujoru.

Mis see siis lõpuks on? Kas kuulan Eesti Rahvusringhäälingu programmi või olen hoopis BBC lainel? Olles ise elanud kohe mitmes keelekeskkonnas, ei tiku ma inglisekeelset muusikat halvustama, kuid ütlen, et mis liig, see liig! Alles see oli, kui Eestis taheti näha vaid venekeelset rahvust, nüüd aga juurutatakse pidevalt seda inglisekeelset.

Tõepoolest – olen aastate vältel kogenud lausa halenukraid näiteid selle r a h v u s r i n g h ä ä l i n g u tegevusest. Näiteks olen kuulnud, kuidas varahommikul kohe peale Eesti hümni kõlamist hakkab laulma keegi inglisekeelne „superstaar”, isegi mitte eestimaine. Olen oma kahe kõrvaga kuulnud sedagi, kuidas ühe „Eelista eestimaist” saate lõpetusel lasti eetrisse mitte eestikeelne ja eestimaine, vaid ikka jälle inglisekeelne laul! No see oli küll erakordne „kirss koogil” – eestimaise „eelistamise” ahastamapanev näide!

Õnneks on Vikerraadio hommikuprogrammi tegijate seas ka üks mitmekülgset muusikat tundev meesterahvas (nimed jätan siin kirjutises mainimata) ning tema juhitud saatetundidel on olnud võimalus nautida ka prantsuse-, vene- ja itaaliakeelseid laule.

Kuna isegi venekeelne Raadio 4 esitab rohkem eestikeelseid laule kui Vikerraadio, siis tihti kuulan seda kanalit. Sealt olen kuulnud laule pea kõikides Euroopa keeltes. Aitüma, Raadio 4! Oleme küll euroliidus, ent just maksumaksja raha eest toimiv meie r a h v u s r i n g h ä ä l i n g ei saada eetri kaudu oma kuulajaile ei eestikeelseid, ammugi mitte läti-, leedu-, poola-, saksa-, kreeka-, või hispaaniakeelseid laule ning instrumentaalmuusikat. Ikka ainult inglisekeelsed lauluesitajad. Ühekülgseks ja läilaks on see mulle küll läinud. Nii et küsin endalt ikka jälle: on see siis Eesti rahvusringhääling?

Eraldi teema on muidugi see, et mu tunne ütleb: need Eesti muusikud, kes pole valitsust ülistanud, „lebavad” kirjutamata kokkulepete tõttu persona non grata nimekirjas. Sest ka eesti esinejaist korduvad ikka ühed ja samad ning teisi, kuigi tuntud-teatud nimesid, ei kuule Vikerraadio eetris kunagi.

Kahtlemata on siin mainitud keeleteema ka osa patriootlikust kasvatusest. Kuidas kasvatada oma maa ja riigi patrioote? Kui r a h v u s ringhääling ei eelista emakeelset muusikat, siis ei saagi loota isamaalisust neilt kasvavatelt noortelt, kelle kauneimad vaated ja ilusaim muusika seostuvad üksnes võõramaisega. Ehk on keegi seal raadiomajas otsustanud, et eestikeelsusel pole enam tulevikku?

 

 

Autor: ILMAR VANANURM, tõlkija-kirjanik
Viimati muudetud: 30/07/2015 12:58:05