Foto: Aapo Ilves

„Me korjasime need paati, aga selle idioodi saatus, kes pühasse Võusse kineskoope loobib, ei saa olla ilus,” tõdes mõrult Räpina multitalent Aapo Ilves, kes sõprade seltskonnaga Võhandu jõel sõites leidis veest hulga ohtlikke telerimonitore.

„Neli kineskoopi Võõpsust Ristipaloni ja need ilmselgelt ei saa olla vette visatud ülevalpool Räpina paisu. Mistap on meil siin kuskil debiilik, kes tuleks tuvastada,” lisas Aapo Ilves sotsiaalmeediasse postitatud foto kommentaarina. „Jobu on ilmselt väga noor ja arvatavasti on neid mitu. Kineskoop teeb päris võimsa paugu. Esimese hooga pakun, et korjatud jäätmejaamast või kuskilt prügilast, lastud ujuma ja siis kas loobitud kividega või lastud õhupüssi. Ilmselt siis on põhjas palju kilde ka kuskil ja mõnusaid keemilisi ühendeid Lämmijärves. Pärast saadi üks kineskoop veel, et siis viis kokku.”

Ilves täpsustas LõunaLehele, et monitorid leidnud seltskond oli 18. juulil teel Võõpsu kalameeste päevalt Räpinasse ja sõiduvahendiks oli Räpina paberivabriku juhi Mihkel Peedimaa mootorpaat. Ühtlasi jäi ta oma esialgse hinnangu juurde, et keegi tegi monitoridega pauku ning jõe põhjas võib olla veel nii mõnigi monitorikild. Arvatavalt oli tema sõnul tegu telerite kineskoopidega ja seltskond andis leiust teada ka keskkonnaametnikele.

LõunaLeht tundis naiivset huvi, mismoodi üldse raskest klaasist ja teadaolevalt tühjust ehk vaakumit täis monitorid üldse veepinnal said hõljuda.

„Ujusid pinnal täitsa vahvasti, nagu pildilt näha, aga samas olid paati tõstes ikka väga rasked,” märkis Aapo Ilves. „Ma tean, et kineskoopidesse saab õhu sisse lasta ka mingi ventiili või muu sellise kaudu, mis selle tagumise varre küljes või kusagil on, aga ma ei oska vaadata, kas ja kuidas. Paaril kineskoobil olid igatahes need torud terved, mistap oli kerge õõv neid paati venitada, vaakum teeb ju rämeda jumaka ja killud lendavad paarikümne meetri kaugusele. Ma tean, kunagi kaheksakümnendate lõpus prügimäel nägin, käisime tuttava elektroonikuga neid utiliseerimas. Toona lõhuti kineskoope selleks, et saada seest kätte tihe metallvõrk, sellest tehti karburaatorisõelu.”

„Millist ohtu nad peale suurte klaasikildude endast kujutavad, ei oska ma öelda. Ilmselt pole kaladel fluorestseerivaid aineid siiski üleliia vaja, kalad ei pea pilti näitama,” nentis Ilves.

„Ma loodan väga, et tegemist oli poisikeste rumalusega,” hindas üks keskkonnareostuse avastajaid Mihkel Peedimaa. „Täiskasvanud inimene vast oleks leidnud jõudu nende kineskoopide viimiseks jäätmejaama. Mina viisin need Räpina jäätmejaama.”

„Jah, selline teade on meile tulnud ja isegi mitut pidi ‒ nii otse kui keskkonnaameti kaudu,” kommenteeris keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul. „Keskkonnainspektsioon on alustanud järelevalvemenetlust, mille käigus selgitatakse asjaolusid, niipalju kui see on võimalik. Kineskoobid on väljanägemise järgi juba pikka aega vees olnud. Sellest tulenevalt ei näe me ka väga head perspektiivi reostaja kindlakstegemisel. Kui keegi oskab juhtumi kohta mingit infot anda, siis on see muidugi väga teretulnud.”

„Tegu on ebaseadusliku jäätmekäitlusega, aga otseselt see veekeskkonda ei ohusta,” sõnas Tuul vastuseks küsimusele, missugust ohtu selline reostus võis keskkonnale põhjustada.
 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 30/07/2015 13:49:51