Põlvamaa Mustakurmu mehel, kirjanik Roy Strideril (40) on sel suvel eriti haruldane külaline – tiibetlannast kasutütar Nyima (24), esimene Tiibeti pagulane, kes on saanud Eestis tööloa.

Nyima nimi ongi ainult Nyima, perekonnanime tal pole. Ta on Tiibeti pagulane, kes elab Indias. Tema vanemad põgenesid 1959. aastal Hiina poolt lõplikult okupeeritud Tiibetist Indiasse, nüüdseks on nad kolinud edasi Nepaali.
Hiina okupatsiooni tõttu puuduvad Tiibetis nii usuvabadus kui ka inimõigused, võimude terror tiibetlaste kallal on ületanud igasugused piirid ja päädinud viimastel aastatel vähemalt 140 enesesüütamisega. Paguluses elab 150 000 tiibetlast.

Tutvus kasutütrega algas Facebookis
Roy Strideriga tutvus Nyima viis aastat tagasi Facebooki kaudu. Nyimale hakkas Roy huvi pakkuma pärast seda, kui nägi fotot temast koos dalai-laamaga ja sai aru, et ta on budistidega seotud. Nyima on enda sõnul alati olnud huvitatud suhtlemisest välismaalastega, et neile ja nende kaudu rääkida Tiibeti lugu. Tookord oli noor naine just alustanud õpinguid, et saada meditsiiniõeks.

Roy Strider meenutab omakorda, et tema oli parajasti Brüsselis ning oli hommikust söömas, kui Nyima alustas temaga Facebookis vestlust. Striderit huvitab tema enda sõnul inimeste puhul, mis on nende suurim mure. Vestlusest koorus lõpuks välja, et Nyima suurimaks mureks on laen, mille ta õpingute eest tasumiseks võttis. Strider leidis, et saab tüdrukut aidata. Mõni aeg hiljem hakkaski ta talle õpinguteks raha saatma ning alles hiljem huvitus sellest, kas see inimene on päriselt üldse olemas, kellele ta raha saadab.
2011. aastal aga viibis Strider Indias Dharamsalas konverentsil ning lendas sealt Nyima kooli Bangalore'i, kus kasuisa ja kasutütar esimest korda omavahel kohtusidki, ja selgus, et tegu on väga toreda ja asjaliku tüdrukuga. „Siis ma vaatasin, et küll mul on vedanud, et selline kasutütar on tekkinud,” meenutab Strider.
Koos on nad käinud eestlaste grupiga ka dalai-laama õpetustel, kusjuures Nyimat kui tiibetlannat ei tahtnud turvamehed dalai-laama ligi lasta, sest on saadud nägemus, et üks tiibetlanna tapab dalai-laama. Väikest kasvu Nyima aga puges turvameeste jalgade vahelt läbi ja pääses ühisfoto tegemise hetkeks otse dalai-laama kõrvale.
Sel kevadel lõpetas Nyima Bangalore’is kõrgkooli St Johns College of Nursing meditsiiniõena. Sügisel läheb ta uuesti kooli, et veel kaks aastat seda eriala õppida.

Riiast ei tahetud Eestisse lasta
Eestisse jõudis Nyima 11. juulil läbi suurte raskuste. Riiast oleks teda peaaegu tagasigi saadetud. Nyimal kui kodakondsuseta isikul pole nimelt passi, selle asemel on India riik talle andnud masinloetava kollaste kaantega reisidokumendi, mis sarnaneb Eestis kodakondsuseta isikutele antava n-ö halli passiga.
Olles saanud Eestis suveks tööloa Võrumaal Sänna kultuurimõisas töötamiseks, sai Nyima suure vaevaga Indiast Eesti viisa. Algul öeldi talle Eesti saatkonnast Delhis, et Eesti Vabariik ei tunnista tiibetlaste kui eraldi rahvuse olemasolu maailmas, ning tuhandete kilomeetrite kauguselt Delhisse sõitnud tiibetlanna aeti saatkonnast minema. Lõpuks sai siiski reis teoks ning Eestisse tuli ta parajasti oma reisigrupiga Indias viibinud Roy Strideriga Moskva ja Riia kaudu.
Kui Moskvast lasti naine pärast pikki ülekuulamisi siiski Euroopa Liitu, siis Riias muututi tagasihoidlikuks jääva naise sõnul uudishimulikuks.
„Lätis tuli käivitada erioperatsioon,” selgitab omalt poolt aga Roy Strider.
Läti ei tunnista tiibetlaste reisidokumenti ning peab Riia lennujaama transiitala Läti territooriumiks, nii taheti Nyima esialgu Riia lennujaamast Indiasse tagasi saata. Õnneks oli reisiseltskonnas ka üks Maarjamaa riigiametnik, kes Nyima oma hoole alla võttis.
Strider tegi samal ajal ehk hilisel reedeõhtul telefonikõned oma sõpradele Läti seimist ja valitsusest, ning olles appi võtnud veel ühe kindrali, kihutasid lätlased lennujaama. Lõpuks saadi asjad nii kaugele, et neiu viidi valve all Riia lennujaama ootealalt otse Tallinnasse suunduvale lennukile.
Roy Strider selgitab, et Eestis käib küll aeg-ajalt tiibetlasi, kuid enamik neist on kas läbisõidul, passiomanikud või omavad Hiina kodakondsust. Küll aga ei tuleks Hiina passi kandjate puhul kõne alla näiteks väiksemgi Hiina kritiseerimine ajakirjanduses või Tiibeti vabaduse eest seisjatega suhtlemine.
Keerulisem olukord on neil tiibetlastel, kel ei ole mingit kodakondsust, nii nagu Nyimal. Näiteks pole mitmed Tiibeti laamad Eesti saatkonnalt Eesti viisat saanud, olgugi, et viisa taotlemiseks on nad enne pidanud välja ostma lennupileti Eestisse. Tema pühadus dalai-laama on aga Eestis käinud kolm korda ning eelmisel suvel külastas Eestit ka Tiibeti eksiilparlamendi delegatsioon. Strider ja ka Põlva maavanem Ulla Preeden on kutsunud dalai-laama Taevaskotta õpetama ning Strider loodab, et tuleval aastal saab see teoks.
Strider on veendunud, et Eesti peab hakkama tunnustama Tiibeti pagulaste kollast passi, seda enam, et enamik Lääne-Euroopa riike seda teeb. Tema veendumuse kohaselt annaks tiibetlaste saabumine Eestisse kasu nii ühele kui ka teisele poolele. Eesti saaks näiteks aidata tiibetlasi kõrghariduse andmise või diplomaatilise õppega.
Omakorda rikastaksid nemad Eesti kultuuri, ja muu hulgas oleks vaja Eestisse ka Tiibeti kokkasid, näiteks Tartus mullu avatud Tiibeti restorani Himaalaja Jutud kokad on hoopis Nepaalist.

Kohtumine riigikogu liikmetega
Nyima on kohtunud Eestis väga erinevate inimestega, nende seas ka riigikogu liikmete Mart Nuti, Eerik-Niiles Krossi, Yoko Alenderi ja Andres Herkeliga, kes lubasid kollase passi teema tõsiselt üles võtta.
Samal päeval tegi Nyima ettekande ka Eesti kennelliidu üldkoosolekul, selgitamaks, et koos paljude Euroopa riikidega võiks ka Eesti seista Tiibeti koeratõugude säilitamise eest. Nimelt soovivad hiinlased nimetada näiteks Tiibeti mastifi ümber Hiina mastifiks. Sel laupäeval aga peab Nyima loengu Viljandimaal orientalistika suvekoolis.
Sänna kultuurimõisas töötas tagasihoidlik Nyima Tiibeti kultuuri õpetajana kuni selle nädala esmaspäevani. Sännast on tal head kogemused, sest sealsed lapsed olid õppimisest väga huvitatud.
27. juulist aga asus Nyima ametlikult tööle õppejõuna Tartu ülikooli juures tegutsevasse Eesti Akadeemilisse Orientaalseltsi. Õnneks sai Nyima sel nädalal ka Eesti suursaatkonnast Riias uue Eesti viisa.

Põlva maavanemalt elu esimene isikukood
Eelmise nädala laupäeval aga kohtus Nyima Põlva maavanema Ulla Preedeniga, kellelt sai Eesti isikukoodi, ning ühtlasi on ta nüüd sisse kirjutatud oma kasuisa juurde Mustakurmu külla. Varem Nyimal isikukoodi ei olnud.
Kuigi Eestis olek on Nyimale täis mitmesuguseid kohtumisi ja käike, ei ole ta veel väsinud. „Ma ei ole väsinud,” sõnas ta. „Olen saanud võimaluse ja platvormi jagada Tiibeti teemat. See on kuldne võimalus. Olen küll noor tüdruk, aga olen saanud palju Tiibetist rääkida oma oskusi ja teadmisi kasutades.”
Eestist lahkub Nyima augusti keskel, et jätkata septembris taas meditsiiniõpinguid.

 

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 30/07/2015 13:55:30