Suitsu talu pererahvas. Foto: Kaul Nurm / ETKL

Läinud laupäeval Jänedal peetud üleriigilisel talupäeval kuulutati aasta taluks Suitsu talu Valgamaalt, edukaima noortaluniku ja alternatiivtalu tiitel tulid taas Võrumaale.

Eestimaa talupidajate keskliidu (ETKL) tegevjuhi Kaul Nurme sõnul hinnati aasta talude konkursile esitatud talude tootmisnäitajaid, põldude väljanägemist, keskkonnanõuetest kinnipidamist, planeeringut, heakorda ning tehnika hoidmist ja kasutamist.

Aasta talu ehk parim tootmistalu on Elen ja Urmas Tekkeli Suitsu talu Põdrala vallas Valgamaal. „Nii esimeses kui ka napilt teiseks jäänud talus Ida-Virumaal kasvatatakse teravilja. Põllud Suitsu talu maadel on väga ilusad ja umbrohuvabad ning kui ilm lubab, saavad nad kahesajalt hektarilt ka hea saagi,” rääkis Nurm. Ta lisas, et Suitsu talu peremees on suur ühistulise liikumuse toetaja ning üleriigilise tootjate ühistu KEVILI asutajaliige.

Nurme sõnul on Suitsu talu perel väga positiivne ellusuhtumine. „Suitsu aasta taluks kuulutamine oli žürii konsensuslik otsus,” lausus ETKLi tegevjuht.

Valgamaa põllumeeste liidu ja nõuandekeskuse juhataja Jaan Bachmann sõnas, et Suitsu talu peremees on põlisest põllumeeste suguvõsast, tema isa ja ka vanaisa tegelesid põllumajandusega. Suitsu on peremehe vanaisa talu.

„Suitsu talu pere eristub maakonna teistest tublidest põllumeestest selle poolest, et neil on kõik vajalikud nõuded korralikult täidetud. Pere lööb külaelu edendamises aktiivselt kaasa,” märkis Bachmann. Ta lisas, et Tekkeli pere alustas talupidamist 1990. aastal.

Põdrala vallavolikogu esimehe Rene Rahnu sõnul on tõsiasi, et üks tubli tootmistalu nimetatakse aasta taluks, hea reklaam maaelule. „See on märgiks, et maal saab väga hästi elada ja mõnedele ka motivatsiooniks tulla maale elama,” täpsustas ta.

Perekond Tekkeli tubliduse kohta märkis Rahnu, et tulemused räägivad enda eest ise. „Pere lööb aktiivselt kaasa Pikasilla-Purtsi külaseltsi tegemistes,” lisas volikogu esimees.

Kahjuks ei õnnestunud LõunaLehel tubli perega seekord juttu ajada.

Parim noortalunik on Võrumaal elav taanlane
Parim noortalunik on Torben Skov, kes tuli 11 aastat tagasi Taanist Saksamaa piiri äärest Eestisse ‒ Lasva valda Võrumaale. Aasta hiljem tuli mees tagasi, et päriselt jääda. „Võrreldes Taaniga on siin rahulikum elada ja töötada. Minu Taani tuttavate juures olid 1990ndate keskel praktikal eestlased, kellelt palusin mitut asja uurida, ka Eestis talu ostmise võimalust,” meenutas aasta noortalunik.
Nüüd peab Torben Skov koos eestlannast elukaaslase Katrin Kohkiga Kaku-Miku talu Kaku külas. Talul on 160 lihaveist ja 550 hektarit maad ning ilusad põllud. Viimase kohta ütleb noor peremees tagasihoidlikult, et nad üritavad põlde ilusatena hoida.

Ta tunnistas, et mõtles teisest või kolmandast kohast, kuid mitte esikohast. „Hea tunne on, seda enam, et ei oodanud esikohta, ning ka seetõttu, et üks taanlane eestlasi heas mõttes edestab,” lisas Skov ikka soravas eesti keeles.

Tema sõnul saab ta naabritega hästi läbi ning on endale sõbradki leidnud. Torbeni vanem vend kolis samuti Lasva valda. Hiljuti neid külastanud vanemad Taanist Eestisse kolimist ei plaani. Küsimusele, mida ta arvab eestlaste kadedusest, kostis taanlane rõõmsalt, et ei pane seda tähelegi.

Kaul Nurm lausus, et Torben Skovi vanaisa müüs Taanis talu pärandamise asemel maha ning nii võis lapselapsele taluga seonduv hinge jääda. „Talu arendamiseks võttis ta laenu Taani pankadest. Noor mees on hästi kogukonda sulandunud, oskab eesti keelt ja tal on tubli eestlannast naine,” tunnustas ETKLi tegevjuht.

Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht Marika Parv märkis, et taanlane on osanud oma elu nii sättida, et tuleb siin toime ega ole asju äraminekuks pakkinud. „Kuna lihaveiste müügi järjekorrad on pikad, otsis ja leidis Skov neile turu ise,” täpsustas Parv. Ta lisas, et maakonna kõikide talude pered on tublid, ka turismitalude omad.

Valgamaa noortalunikud Triinu ja Lauri Kõresaar Tõntso talust jäid kolmandaks. Parve sõnul tõmbab fakt, et kahes kategoorias noppisid esikohad võrumaaalased, enam tähelepanu ka maakonnale.

Üks uhkeimaid puhketalusid
Alternatiivtaludest võitis Margit ja Oleg Udodovi Seedri puhketalu, mis asub Horsa külas Rõuge vallas. Perenaise sõnul tunnevad nad ennast tunnustamise järel hästi, kuna nende südamega tehtud töö sai avaliku tähelepanu osaliseks.

„Puhketalu avasime 2008. aasta mai lõpus, kuid täiendame pidevalt talu. Tänavu valmisid tavamuruga golfirajad, mida tuleb pidevalt hooldada, järgmisena soovime laste mänguväljaku rajada,” lausus perenaine.

Argipäeviti võtab talu turiste vastu, kuid nädalalõpud on enamasti pulmaliste pärast. Tänavu on Seedri talus juba 25 pulmapidu peetud, kõrghooaeg on maist septembrini. Aasta-aastalt on kasvanud nende hulk, kes on pulmi Seedri puhketalus pidanud.

Perenaine tunnistas, et talu osteti maaklerilt sooviga maal puhata, kuid talu ajalooga tutvumisel selgus, et ümbruses on hea aura. „Talu maa-alal on keevläte, mida peame hooldama. Legendi järgi toonud ammusel ajal inimesed lättele ohvriande, mille vastu saanud maa seest tervist parandavat keeva vett. Kui külalised meie juurest lahkuvad, kiidavad nad puhketalu asukohta,” kõneles perenaine.
Ta lisas, et neilt küsitakse ikka, kuidas pere pidude keskel elada jaksab. „Vastame, et on puhas rõõm näha kenasid inimesi nende elu ühel tähtsamal päeval,” sõnas Margit Udodov.

Nurm nimetas Seedri puhketalu üheks uhkeimaks majutusteenust pakkuvaks taluks Eestis, sest selles on nii puhkamisvõimalused kui ka mitmesugused teenused ja majutus hästi läbi mõeldud.

„Talus on erinevad saunad, tiigid ja saab golfi mängida. Kuigi puhketalu nišiks on pulmapidude korraldamine, võtavad nad ka tavaturiste vastu,” märkis ETKLi juht ja lisas, et ilmselt on talu arengut tublisti toetanud ka puidufirma.

Alternatiivtaludest märkis žürii originaalsete ideede eest Maire ja Andres Salumi Kunstimäe talu Valgamaalt.

Kagunurga talud noppisid juba teist aastat kõik esikohad, kusjuures mullu tegi Võrumaa puhta töö. Aasta talu oli Sirje ja Ants Schmidti Tuuma talu Varstust, parim noortalunik oli Pütsepa-Gotlibi peremees Martin Aim Vastseliinast ja alternatiivtaludest oli parim Avo Leoki Paadi talu Sõmerpalu vallast.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 30/07/2015 13:58:13