Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Põlva setod ja Mooste rahvamuusikud käisid Saksamaal folkimas

Foto: Svtelana Roht

Põlvas tegutsevad leelokoorid Madara ja Velo ning Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi osalesid 9.-12. juulini toimus Saksamaal toimunud 11. rahvusvaheline folkloorifestival Lusatia/Lausitz/Lužica 2015.

Festival toimus ajaloolises Lusaatias ehk sorbi rahva autonoomses piirkonnas, mis jääb praeguse Saksamaa aladele. 

Festivalil oli külalisesinejaid üheksast riigist. Kontserte külastas korraldajate sõnul üle 20 000 inimese. Mooste muusikute kaasahaaravad pillilood, seto leelo, tantsud ja unikaalsed rahvariided jäid festivali ajal paljudele silma. 

Põlvas tegutsev viieliikmeline leelokoor Madara esitas festivalil vanemaid ja uuemaid seto laule, nende hulgas palju kalendrikombestiku ja rituaalidega seotud laule. Kolmeliikmeline Velo tutvustas unikaalset ja omapärast seto meestelaulu. Koostöös Mooste rahvamuusikakooli pilliklubiga astuti üles mitmete seto tantsudega, nii spontaanselt rongkäigus, tänavatel kui ka kontsertide ajal laval ja koos publikuga. Kumbki kollektiiv (lauljad ja muusikud) sai oma repertuaari põhjalikult tutvustada ka eraldi täispikal kontserdil. Lisaks esinesid Madarad ja Velod koos kuue teise väliskollektiiviga eraldi kontserdil, mis keskendus just UNESCO vaimse pärandi nimistus olevate nähtuste tutvustamisele. 

Madara leelokoori liige ja reisi koordinaatori Kati Taali jaoks oli väga meeldejääv festivali formaat. „Festivali süda oli viidud Croswitzi külla, väikesesse sorbi asulasse, mis on sellele piirkonnale omaselt ridaküla tüüpi. See võimaldas korraldajatel kasutada esinemispaikadena majade kauneid sisehoove üle terve küla, nii et tekkis seitse erinevat ja paralleelselt töötavat lava. Küla vahel jalutades tekkis tõeline festivali tunne, sest paljudest hoovidest kostus tänavale muusika või laul, inimesed liikusid külas ringi, külastasid väikeseid kontserte, jagasid omavahel muljeid, isegi tantsiti ja lauldi otse tänavatel,“ rääkis Taal.

Festivalist osavõtjaid hellitati Bautzeni kesklinna nelja tärni hotellis, mis neljaks ööpäevaks sai mõnusaks koduks . Kohalikest noortest inimestest rühmade saatjad osalesid aktiivselt gruppide töös ja olid igakülgselt abiks, tuues sorbide kultuuri väliskülalistele veelgi lähemale.

Sorbid on üks väiksemaid slaavi rahvaid (60 000 inimest), kes kõnelevad ajaloolisse polaabi rühma kuuluvat sorbi keelt. Kuigi Saksamaal vähemusrahvusena tunnistatud, on sorbide kultuuriline identiteet väga tugev ning elujõuline. Selle ilmekaks näiteks on läbi terve festivali toimunud paralleeltõlge sorbi keelest saksa ja inglise keelde, kakskeelsed tänavanimed Bautzenis, sorbikeelsete kohanimede kasutamine kõikides reklaammaterjalides paralleelselt saksa ja inglise keelega jne.

Lisaks kontsertidele oli päevaprogrammidesse lükitud Sorbimaad tutvustavaid ekskursioone, muuseumide külastusi ja õhtuseid ühispidustusi.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 31/07/2015 09:14:28

Lisa kommentaar