Kui Toomas Hendrik Ilvesest oli saanud Eesti riigi esimene mees, üritas Soomes pisikese ärevusega telerist presidendivalimist jälginud halli siilisoenguga vanahärra Lembit Int (70) tulutult telefoniühendust saada oma vanema tütre Evelin Ilvesega. Kodus üksipäini toosti tõstnud Põlvamaa juurtega Int oli tõusnud Eesti riigipea äiapapa staatusesse.

 

“Ega minu elu sellest muutu, et tütre mehest president sai,” noogutas vestlusaldis Lembit Int naerusuiselt. Eelmisel kolmapäeval tegi ta oma kolmekümneaastase helesinise Ladaga, null-üheteistkümnega, millega on tütardele Evelinile ja Eilikesele autosõidu selgeks õpetanud, Tartust tiiru läbi Lõuna-Eesti.

 

“Kui olin käinud kodukandis Ahjal ja sõitsin sealt läbi Võrumaa vana sõbra, kunagise Karula sovhoosi direktori Jaan Kitse juurde Valgamaale Tagalasse, siis aasis tänane Mudasilla talu peremees, et tal on au kostitada lõunalauas presidendi äia,” muigas vitaalne härrasmees Int.

EE 14. köite eluluguderaamatu 101. lehel, mis näinud trükivalgust 2000. aastal, seisab Ilvese foto oma tänasest äiast Indist kahe pildi jagu kõrgemal, kuid tema töine elulugu on seal naise isa omast kirjarea võrra lühem.

 

Sõja-aastate lapsepõlv

 

Soomes pensionipõlve pidava geograafiateaduste doktori Lembit Indi (70) sünnikodu on Ahja mõisahäärberist mõnisada meetrit Mooste poole seisev Maasika talumajake.

“Minu emapoolne vanaisa Julius-Karl Eisenschmidt oli Ahja mõisamoonakas ja voorimees, kes mõisnikke sõidutas. Tema ehitas ka selle väikese kodumaja. Vanaisal oli viis tütart ja üks poeg, minu ema oli pere noorim tütar,” meenutas Int.

 

Ema Pauline on pojale pajatanud, et läks 13 aastat vanemale mehele naiseks vanaisa mõjutusel. Kuigi Vaste-Kuustest pärit heledapäisel August-Eduard Indil oli naiste- ja napsumehe kuulsus, meeldis lõbus ehitustöid tundev mees isale.

 

”Imestan nüüdki, kui lahtised käed olid mu kolmeklassilise haridusega isal. Ta oli ehitusettevõtja, kes käis Lõuna-Eestis meiereisid ehitamas. Ta jagas hästi projekte. Tema käes edenesid kõik tööd, vene ajal töötas kolhoosi puutöökojas.”

 

Talulapse koolimineku lükkas sõda aastaks edasi – nii läks Lembit kaheksasena ema näpus kooli 1944. a sügisel. Kehval sõjajärgsel ajal käis temagi koolis pasteldega.

Ahjal kooliteed alustanud hakkajale poisile meeldisid maateadus, ajalugu, matemaatika. Tädilaste spordiharrastus nakatas ka haigete kopsudega kimpus olnud Lembitut. “Kui kooli juurest pallimütsud kostsid lippasin sinna. Ujuma õppisin Ahja järves. Isa oli kusagilt hankinud rohekad saksa sõjaväe trofeesuusad. Nendega tegin poistega meisterdatud hüppemäelt 12-meetriseid hüppeid.“

 

Teadmisjanuline poisina sai Lembit koolis häid hindeid. Karistuseks, et poiss ei tahtnud komsomoli astuda, pandi ta seitsmendas klassis teise klassi, mille juhatajaks tuli noor õpetaja Helju Nassar. „Õpetaja värbas mind komsomoli lubadusega, et astub ise koos minuga. Mind peeti koolis kontraks, teadsin palju poliitikast.”

 

Pärast Lembitu küsitlemist Põlva komsomolikomitees rääkis õpetaja, kes oma lubadust ei pidanud, et rajoonikomiteest öeldud, et see kontra oli targem kui meie.

“Rohkem pole ma ühtegi poliitilisse ühendusse astunud. Olin pikka aega keskerakondlike vaadete pooldaja, lugesin Kesknädalat, kuid viimasel ajal olen nende poliitikasse kriitilisemalt suhtuma hakanud,” avaldas Int oma pettumust.

 

Ka on Eesti poliitikat jälgiv Int Laari vastu: “Ärge Laari küll riigitüüri juurde laske, tema hävitas Eesti põllumajanduse.”

 

Kullaga geograafiasse

 

Lembit Int oli esimene Ahja keskkooli kuldmedaliga lõpetanu (1955). “Mind huvitas geoloogia. Tartus oli osakond just suletud. Pidasin plaani minna Leningradi mäeinstituuti. Ema haigestus, jäin seetõttu Eestisse. Astusin matemaatika-loodusteaduskonda füüsilise ja majandusgeograafia erialale.”

 

Rahulikust maakodust tulnud poisina oli tal raske harjuda kuulsa Tiigi ühika toakopliga, kus oli 11 raudkoikut ja toad läbikäidavad. Ent ta rõõmustas, kui ülikoolis hakati õpetama klimatoloogia ja meteoroloogia eriala, ilmateadust.

 

”Mulle meeldis geofüüsika, kõrgem matemaatika, okeanoloogia, hüdrograafia. Õppisin enamasti kõrgemale stipile, kuid venekeelne sõjaline õpe polnud mul tugev, jäin mõnel semestril ka kõrgemata. Spordipisik elas mus edasi, matkasin ja rassisin himuga tõstekangidega.“

Noormees tänas õnne, et ajalehes Koit Elfride Paide sulest ilmunud lugu sellest, kuidas tudeng Int Ahja kultuurimajas pidudel rock’n’rolli vihtudes kodanlikke igandeid propageerib, ei jõudnud ülikooli.

 

Ekspeditsioonidel jäi tragi eesti tudeng silma Leningradi geofüüsika peaobservatooriumi mikrokliima sektori juhatajale Ida Holtzbergile, kes kutsus Inti apirantuuri. Et olla toeks emale, võttis Int aga ülikooli lõpetamise järel vastu 83-rublase Kuusiku agrometeoroloogijaama juhataja koha.

 

Kuusikul alanud Eesti muldade kliima uurimisest arendas ta oma kandidaaditöö teema. Kaks aastat hiljem osutus ta seitsmest Leningradi aspirantuuri pürgijast ainsaks õppima pääsenuks. Siis maksti aspirantidele sada rubla kuus. “Käisime uuringuid tegemas Eestis, mina uurisin muldade kliima mõju odrale. Viimasel aspirantuuriaastal lugesin EPA-s loenguid agro- ja metsameteoroloogiast.“

 

Aspirantuuri ja kandidaadiväitekirja kaitsmise järel sai Int 1965. a Sakus asutatud Eesti Agrometeoroloogialabori juhatajaks. ”Tegime põllumajanduskultuuridele mikrokliima uuringuid. Meil olid paljudes majandites vaatluspostid, sealhulgas ka mitmes Võrumaa majandis. Uurisime reljeefi mõju eri kultuuridele Sellal oli liidus päevakorral mais, mina olin Sakus “vikatimehe” rollis. Ega sel perioodil teadust teha saanud. Mind huvitas jätkuvalt ilma ja kultuuride vaheline seos,” rääkis 12 aastat laborit juhtinud Int.

 

Pereelu algus ja lõpp

 

“Venemaal oli toredaid tüdrukuid, kes minuga sõbrustasid, üks sekretär tahtis koguni naiseks, aga olin emale andnud tõotuse, et ei too Venemaalt vene naist koju,“ jõudis muheda jutuga Int naisteemani oma elus.

 

Ühel 1964. aasta talvisel peol Ahja kultuurimajas tantsutas lokkispäine aspirant Lembit Kanepi lähistelt Ahjale kooliõpetajaks tulnud kleenukest tasasevõitu Kallit, kelle unistuseks olid arstiõpingud ülikoolis. Mehe 29. eluaastani kestnud poissmehepõlv lõppes pulmapeoga 15. augustil 1965 Kanepi kandis Põllu taluaidas, tantsupeol kohatud nooriku Kalli Lille vanematekodus.

 

“Olin aspirant ja suhtlesin endast seitse aastat noorema malbe pruudiga kirja teel. Ülikooli neljalapselisest perest pärit ja Otepää keskkooli lõpetanud Kalli ei astunudki, õppis Tartu medkoolis velskriks.“ Tagantjärele tarkusena arvab Int, et oli viga hinnata inimest kirjavahetuse põhjal endale sobivaks naiseks, sest hiljem pereelu mõranes ja järgnes lahutus.

 

Intide esiklaps sündis kolmandal kooseluaastal Sakus. ”Nagu mehed ikka, ootasin minagi poega. Laps aga meile aprillinalja teha ei tahtnud ja sündis arvatud 1. aprilli asemel ligi kolm nädalat hiljem. 20. aprillil 1968 sündinud Evelin kaalus üle nelja kilo, sündis ilma keisrilõiketa.“

Kaks aastat hiljem sündis pere teine tütar Eilike. “Evelin oli aktiivsem kui Eilike. Tahtis silma paista. Koolieas tegeles Evelin peotantsuga, tudengieas iluvõimlemisega,” rääkis isa, kes on tütardele nimed valinud.

 

 

Koos tütrega Tartus

 

Agrometeoroloogialabori tekkisid aga Indil lahkhelid ja kaebused Moskvasse kangutasid ta heapalgaliselt juhikohalt. Mees jätkas tööd vanemteadurina maaviljelusinstituudis. Akadeemik Anto Raukase kutsel jätkas ta tööd Teaduste Akadeemia teadusala sekretärina, koordineerides leiutustööd.

 

1983. aastal abiellus ta Ahja kooliõe, lesknaise Sylvi Soakesega, kes oli Võru tööstustehnikumis galvaanikuks õppinud. Koliti Tartusse.

 

„Olin poolteist aastat Tartu naha- ja jalatsikombinaadis ökonomistiametis. Kodulaual ootasid aga teadusuuringute materjalid, mida olin kogunud Saku päevil nii Karulas mullavaatlusi tehes kui Pärnumaal uurinud kuivendatud maade mõju saagikusele. Panin kokku doktoriväitekirja, milles käsitlesin Eesti näitel maaparanduse mõju mikrokliimale Baltikumis.”

 

1989 kaitses Int geograafiadoktori kraadi vääriliseks hinnatud väitekirja Moskvas. Jätkus töö Tartus veterinaariainstituudis.

 

1986 Sakus hõbemedaliga keskkooli lõpetanud Evelin Int oli kaalunud isa jälgedes geoloogia õppimist, kuid valis siiski arstiõpingud. Tudengiaastail sai temast corp! Filiae Patriae esinaine. Tudengipäevil elas Evelin Tartus isa juures, paar aastat hiljem tuli isa juurde ka stomatoloogiat õppinud Eilike.

 

“Mõlemad tütred teevad hästi süüa ja õmblesid minu ema vana Singeriga endale moeriideid, mille üle maal elav emapoolne vanaema tõreles. Evelin käis võimlemas ja lauatennist mängimas. Kord kutsus ta mind appi oma tülliläinud peikaga suhteid klaarima, poiss ei andnud talle jalgratast kätte.” Isa Lembit tunnistas, et isepäisem Evelin on talle nooremast tütrest rohkem peavalu põhjustanud.

 

Arstiõpingutes aastase pausi teinud Evelin kaalus isegi õpingute jätkamist majanduses, oli naiskorpratsiooni esinaine ja töötas kliinikutes õena. Lõpetas 1993 arstiõpingud, kuid loobus internatuurist. Ülikooli järel abiellus ta endast kaks aastat noorema Karli Lambotiga.

Selleks ajaks oli Lembit Int Tartust oma ingerisoomlannast kaasa Sylviga kolinud Helsingisse. Ligi kolm aastat töötu abiraha toel elanud, leidis ta Soomes töö tänu mitme keele oskusele rahvusvahelise äriprojekti sekretärina ja hiljem algkoolis maateaduse õpetajana.

 

“Viie aasta eest hakkasin Soomes saama nii töö- kui rahvapensioni, saan ka Eestis pensioni,“ möönis Eesti kodakondne Int.

 

Soomes töötuna polnud tal mahti igavust tunda. Algul keeleõpe, siis kirgliku harrastuspiltnikuna ringiuitamine ja looduse pildistamine. Albumite sättiminegi võtvat aega ja Eestist toob ta iga kord kaasa ajalehtede ja -kirjade virna. Koduriiulitele on aastatega tekkinud ka tuhandetesse küündiv pastakate kogu.

 

Praeguseks 14 aastat Soomes elanud Int kavatseb sinna jääda, kuniks Eestis euro maksma hakkab, siis ei kaota ta pensionis.

 

“Päevinäinud Žiguli on veel heas korras, lasen sellega Eestis olles ringi. Soomes käin jala, varem käisin jooksmas, kuid kolme aasta eest sain Tartus kunstpuusaliigese.“

Praegu harrastab reibas vanahärra Helsingis kepikõndi ja mõlgutab mõtteid doktoritöö põhjal monograafia avaldamisest. Palju aega neelab ka spordivõistluste jälgimine ja statistika koostamine. Kui Eestis on tähtsad jõukatsumised kümnevõistluses, on Int kohal nagu viis kopikat.

 

Ristlipsuga väimeespoeg

 

Ühel koduskäigul näitasid Indi sõbrad talle Kroonikat, millest loetu ei andnud isale enne rahu, kui ta kohtus tütrega Päevalehe toimetuses, kus Evelin parajasti turundusjuhina töötas. Tütar rääkis isale, et oli volbriööl kaua tantsinud EÜSi kuuluva Toomas Hendrik Ilvesega.

 

Tantsuhoos oma peremuredest ja südamevaevadest Evelinile pihtinud välisminister Ilves maandus juba nädala pärast alatiseks noore naise ühetoalisse üürikorterisse Tallinnas Uuel tänaval. See oli 1997. aastal.

 

Evelin sai teada, et tema kuuma kallima esiklaps Luukas Kristjan mehest viis aastat vanema ameeriklanna Merry Bullockiga on sündinud kunstviljastuse abil ja et tema tütar Juulia Kristiine on Viljandimaalt adopteeritud laps.

 

“Küsisin tütrelt, kas tal on Toomase suhtes tunded või on tähtis tema karjäär. Evelin kohmas, et on ikka mehest, kelle kõrval on hea olla, sisse võetud ja ees ootab abielu,” mäletab isa vestlusest tütrega. Elukogenud meest häiris, et tütre kaaslane on temast märgatavalt vanem ja pereinimene.

“Kikilipse armastav Ilves minuga väga suhtlema ei tiku, teietab. Tütar Eilike oli tema lipsuvirna kokku lugedes saanud kakssada. Nüüd on tal neid ristlipse kindlasti veelgi rohkem,” raputas Int naerdes pead väimeespoja kikilipsulembusest rääkides.

 

Neil kordadel, kui Int on käinud tütrel Ärma talus külas, pole Ilvest seal olnud. “Kahe aasta eest kinkis Evelin mulle Ärmal oma pulmapildi. Siis saingi teada, et nad on seaduslik paar. Nad olid abiellunud pulmi pidamata seitse aastat pärast tulist volbriööd, 30. aprillil 2004. Pulmad lubati siis pidada, kui Ärma külalistemaja valmis saab.”

 

Evelini ja Toomase tütar Kadri Keiu tegi Lembit Indist vanaisa. Tänavu suvel tuli Ilveste pere koos väikese tütrega Tartusse vanaisa 70 aasta sünnipäevale otse Ärmalt. “Tahtsin Ilvesega rääkida presidendiks pürgimisest, kuid Evelin laitis selle kohe ära. Minu juubeli puhul tõstis ta pokaali küll.“

 

“Eks ta natuke kõrgi olemisega on, väliseestlasena ei tunne ikka päriselt Eesti elu. Nii sädelevat presidenti, nagu oli sõnaosav Meri, temast ei tule,“ jäi avala olemisega sirge rühiga vanahärra mõttesse. Isa meelest on aga õppinud Evelin olema oma kaasa kõrval soliidsem.

Üks soov Indil siiski presidendi äiaks saades tekkis. Käia kordki presidendi vastuvõtul. “Evelin naeris telefonis seda kuuldes, et ärgu ma muretsegu, president on viis aastat ametis.”

 

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:08