Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

JAAN KIVISTIK: hea poliitik, kes lubabki ehk hapuksläinud haldusreform

Võib-olla on rahva hulgas uue kaalu leidnud vana mõte: hea mees, kes lubabki. Siinjuures ei mõelda otseselt meest, lubajaks võivad olla ju ka naised ja tegelikult on riigis olulisemate lubaduste andjaks erakonnad oma programmidega. Tänapäeva Eesti poliitika on kujunenud heade lubaduste pärusmaaks. Paraku pole erakondade valimiseelsed lubadused olnud senini vajalikul tasemel. Lubadused peaksid näitama, mille arvelt saadakse rahaline kate nende täitmiseks, teise tingimusena tuleks näidata administratiivne jõud, kes ja kuidas lubadused ellu viib, ja kõik see peaks olema seotud mingi kindla täitmise tähtajaga. Neid tingimusi pole aga järjekordselt täidetud, mida kinnitab ka praeguse koalitsiooni pingutus varemantud lubadustele tagantjärele katteallikaid otsida.

Regionaalpoliitika ja haldusreformi alaseid katmata lubadusi ja üha teravamas toonis arvamusi on taasiseseisvunud Eestis aastate jooksul kogunenud omajagu. Vahepeal oleme jõudnud uute ootuste, arvamuste ja nimetusteni. LõunaLeht avaldas juulikuu lõpudekaadil arvamuse omavalitsusreformist ja mõiste riigireformist on juba piisavalt levinud. Eesti valitsus on heaks kiitnud kohaliku omavalitsuse reformi rakendamise ajakava. Haldusreformi seadus võetakse vastu hiljemalt 1. juuliks 2016. Kas uue valitsuse ettevõtmised toovad siia lõpuks murrangu ja algab sisuline haldusreform?

Omavalitsusüksuste ülesanded ja ühinemisi
Omavalitsusüksuste ülesannetest nimetame ainult ühte lõiku kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. Lõik toob ülesannete loetelu: ... korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses.

Kuivõrd jõukohased või ülejõukäivad on need ülesanded, sõltub ühelt poolt valdade elanike arvust. Kahe või enama vaese valla liitmine üheks suuremaks vaeseks vallaks ei tohiks olla haldusreformi põhieesmärk. Selliseid ühinemisi on senini riigi (maksumaksja) poolt rahaliselt toetatud ja sellist toetamist on Reformierakond pakkunud jätkata ja suurendada. Kuivõrd eetiline selline käik on, vajaks tõsisemat mõtlemist. Valdade liitumisi on tehtud, vaieldud on uue nime panekul, töökohtade jaotamisel jne. Analoogilisi liitumisi on tegemisel, liitumine on jäänud venima või ka nurjunud. Näiteks LõunaLehes 4. juunil ilmunud artikkel: „NURJUMINE: Setomaa ühendvald jääb sündimata”.

Hapuksläinud haldusreform
Senist suhtumist haldusreformi saame iseloomustada näidetega kevadel lõpetanud riigikogu koosseisu kulunud erakondade neli aastat tagasi antud lubadustest.

Motoks võime võtta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna väite: haldusterritoriaalne riigireform on olnud poliitiliste väitluste teemaks enam kui kümmekond aastat, kuid reaalsete kokkulepeteni ei ole jõutud.

Et lisandunud on veel neli aastat, siis võime küll väita, et haldusreform on hapuks läinud viimase 15 aasta jooksul, kui võimul on püsinud peamiselt praegune koalitsioon. (Reformierakond on olnud valitsuses aastast 1999 ja hoidnud peaministriportfelli alates 2005 ‒ toim).

Alljärgnevalt toome parlamendierakondade programmilistest seisukohtadest väljanopitud lõigud.

IRLi valitsemisprogramm 2011: „Põllumajanduspoliitika. Jätkab talu kui traditsioonilise põllumajanduse üksuse probleemide lahendamist, sealhulgas ühtlustab talus töötavate abikaasade sotsiaalsed garantiid.”

Keskerakonna seisukohad põllumajanduse, maaelu ja regionaalpoliitika valdkonnas: „Efektiivsema töökorralduse loomiseks on Keskerakond teinud ettepaneku liita regionaalministri büroo ja põllumajandusministeerium maaeluministeeriumiks. Lisaks tuleb täpsustada ka Riigikogu vastutust. /.../ Eesti tervikliku ja tasakaalustatud piirkondliku arendamise vajadustest lähtuv siseriiklik regionaalpoliitika peab olema põimitud Euroopa Liidu struktuuripoliitika täiendavate võimalustega.”

Reformierakonna maaelu-, põllumajandus- ja regionaalpoliitika programm: „... eesmärk on maapiirkondade kõrge elukvaliteet ning hästi tasustatud töökohtade juurdekasv maal. Selleks teeb Reformierakond panuse taristu arendamisele, ettevõtluskeskkonna jätkuvale parandamisele ning inimeste koolitamisele ja nõustamisele. Reformierakond peab seejuures oluliseks koostööd omavalitsuste, kodukandi- ja külaliikumisega, seltside, koguduste ning ettevõtjatega. /.../ Ühendame siseministeeriumi regionaalvaldkonna struktuurid ja põllumajandusministeeriumi üheks maaeluministeeriumiks.”

SDE: „Regionaalareng ja kohalik omavalitsus. /.../ Kuni riigireformi teostamiseni taastame kohalike omavalitsuste tulubaasi 2008. aasta tasemel. /.../ Me ei pea lahenduseks valdade sundliitmist. Riigireformi täpsemasse kavandamisse kaasame Linnade Liidu ja Maaomavalitsuste Liidu esindajad ning teiste huvigruppide esindajad.”

Taheti parimat, kuid välja tuli nagu alati
Mõtteid erakondade poolt neli aastat tagasi antud maaeluga seotud lubadustest võime heaks kiita või laita. Kindlalt on valdade sundliitmisele vastu seisnud SDE. Üllatuslik ühismeel on olnud Keskerakonnal ja Reformierakonnal maaeluministeeriumi loomisel. Väga tagasihoidlik oli IRL. Linnade kasv, maapiirkonna tühjenemine ja noore põlvkonna kodumaalt lahkumine pole vähenenud ja jäänud taasiseseisvunud Eestis üheks oluliseks valukohaks. Midagi saaks siin aidata tõeline haldusreform koos riigireformiga.

Ülaltoodud kohati umbmäärase sisuga lubadusi andsid erakonnad maaülikooli aulas 18. veebruaril 2011, riigikogu valimiste eelsel debatipäeval. Viimaste aastate jooksul on valitsevad erakonnad kulutanud võimaliku haldusreformi uurimiseks ja valdade ühinemise toetamiseks sadu tuhandeid eurosid maksumaksja raha. Tööd ja tegevust on saanud regionaalminister. Tulemusena on tekkinud kõlava nimega mõiste „tõmbekeskus“. Ühinenud on mõned omavalitsusüksused, vaieldud on Saaremaal uue suurvallale nime leidmisel jne. Paraku taheti parimat, aga välja tuli nagu alati ja haldusreform on jäänud tegemata.

Ootame tõelist haldus- ja riigireformi
Eesti negatiivseid demograafilisi muutusi ‒ seoses elanike maalt linnadesse ja edasi teistesse riikidesse rändega ‒ tuleks pidurdada. Seda ei suudeta teha ainult kohalike omavalitsuste jõududega. Ülim aeg on riigil sekkuda haldusreformiga sellesse probleemi, et maaelu Eestis oleks elamisväärne ja säiliks.

Riigikogu uue koosseisu tööleasumisega on tööle asunud ka uus riigihaldusminister Arto Aas. Tema peaks juhtima seismajäänud haldusreformi elluviimist, olenemata senise nimetuse muutusest kohaliku omavalitsuse reformiks. Eesti rahvas ja omavalitsused loodavad nüüd, et aastast 2015 koalitsiooni kuuluvad poliitikud hakkavad maaelu säilimiseks tõeliselt läbi viima haldusreformi ja seda juba seostatuna riigireformiga.

 

Autor: JAAN KIVISTIK, Eesti Maaülikooli emeriitdotsent
Viimati muudetud: 27/08/2015 10:48:22

Lisa kommentaar