Lein Vastseliina komandos. Foto: LL

Kutseline ja vabatahtlik päästja, ajalooklubi looja, kohaliku elu aktivist ja omaaegne noor vabadusvõitleja Madis Soesoo sai vabariigi taasiseseisvumise aastapäeval tööülesandeid täites ‒ küünikatust kustutades ‒ herilaselt nõelata ja suri neli päeva hiljem haiglas.

20. augustil ehk möödunud neljapäeva õhtul kell 21.43 teatati päästekeskusele tulekahjust Võrumaal Misso vallas Napi külas: hooletust okste põletamisest oli süttinud vana küüni katus. Päästjad kustutasid tulekahju kella 23.09ks.

„Kustutustöödel sai Vastseliina meeskonnavanem herilase nõelamisest raske allergilise šoki,” teatas tuleõnnetuse kirjelduses Lõuna-Eesti päästekeskus. „Kiirabi viis päästja kriitilises seisundis Tartu ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda.”

Teadaolevalt läks meeskonnavanem pärast tule kustutamist redelit auto juurde tagasi viima ja sai sealjuures pähe nõelata. Kiirabi saabudes oli ta juba teadvuseta, kirjutas Õhtuleht.

Kui LõunaLeht esmaspäeva lõuna paiku päästeametist päästja tervise kohta päris, lootuses, et ta on ehk juba paranemas, siis vastati, et häid uudiseid kahjuks teatada pole: mehe seisund pole paraku paremaks läinud. Sama päev tõi 45-aastase mehe lähedastele ja kolleegidele kurva uudise.

„20. augustil Võrumaal päästetöödel herilaselt nõelata saamise tagajärjel raske allergilise šoki saanud Vastseliina päästekomando meeskonnavanem ja Misso vabatahtlik päästja Madis Soesoo suri eile õhtul haiglas,” teatas teisipäeval päästeameti kommunikatsiooniosakonna ekspert Liina Reinsaar. „Allergilise šoki põhjustas herilase nõelamine pea piirkonda. Päästeameti juhtkond avaldab kaastunnet perele, lähedastele ja meeskonnakaaslastele.”

LõunaLeht kirjutas Madis Soesoost esimest korda 2008. aastal seoses tema aktiivse tegevusega kohalikus elus Vastseliina ja Misso kandis. Soesoo oli Vastseliina ajalooklubi looja ja juht. Klubi on tegelenud kohaliku ajaloo uurimisega ja muu hulgas aidanud Lõuna-Eestil vabaneda sadadest sõjaaegsetest lõhkekehadest.
Madis Soesoo on olnud ka Missosse lumest tankide ehitamise idee autor ja eestvedaja. Lisaks oli ta Misso vabatahtliku päästekomando asutaja. Elukiri on kirjutanud, et 1980ndate lõpul loodi Vastseliinas koolipoiss Madis Soesoo algatusel Vaba ja Sõltumatu Kolonn nr 2 (ilmselt Võru iseseisvusliikumise eeskujul) ‒ oma aja kohta päris julge ettevõtmine.

Juhtunu on juba tekitanud inimestes mõtteid: kui päästeautod on varustatud kõikvõimaliku raske ja keeruka tehnikaga inimelude päästmiseks, kas ei võiks siis ehk päästemasina apteekki olla igaks juhuks vingem kui plaaster-side ning sisaldada näiteks süstalt vastumürgiga rästiku hammustamise või mesilase nõelamise vastu? Milline on üldse päästeauto varustus ja päästjate endi võimekus ja oskused esmaabi anda, olgu või üksteisele?

„Päästeauto varustuses olevad meditsiinilised vahendid on eeskätt esmaabi andmiseks traumade tagajärjel tekkinud vigastuste korral, verejooksu peatamiseks, haavade sulgemiseks ja sidumiseks või luumurdude lahastamiseks,” selgitas Marek Kiik Lõuna päästekeskusest. „Ravimeid päästjatel varustuses ei ole ning neil puudub meditsiiniline ettevalmistus ravimite andmiseks. Seega on päästjad saanud ainult väljaõppe kiire esmaabi andmiseks traumade korral.”

 

Mesilase- ja herilaseallergia ning anafülaksia
* Mesilase ja herilase nõelamise järel tekib enamikul inimestest normaalne lokaalne reaktsioon, mis möödub iseenesest ega vaja ravi. Ulatuslik paikne reaktsioon tekib kuni veerandil täiskasvanutest, süsteemne reaktsioon (tugev putukamürgiallergia – toim) järgneb nõelamisele kuni neljal protsendil ja anafülaktiline šokk väga harva.
* Putukamürgiallergia võib tekkida igas eas korduvate nõelamiste tagajärjel ja allergilise reaktsiooni risk suureneb iga järgneva nõelamisega. Putukamürgiallergia korral võib ka vähene kogus mürki ja üksainus torge põhjustada tõsise või isegi eluohtliku reaktsiooni. Meestel tekib putukaallergia sagedamini kui naistel.
* Surmaga lõppenud nõelamisi on erinevates piirkondades registreeritud 0,03–0,48 juhtu miljoni inimese kohta aastas. Sagedamini tekib reaktsioone alla 20-aastastel inimestel, kuid rasked ja surmaga lõppevad reaktsioonid peamiselt üle 40-aastastel.
* Nõelamise tagajärjel surnute lahangul on 50 protsendil leitud südame- ja veresoonkonna haigusi.
* Anafülaksia, anafülaktiline reaktsioon või allergiline šokk on järsku tekkinud eluohtlik allergiline reaktsioon. Anafülaksia korral puudub antikehade ja teiste kaitsemehhanismide vahel kooskõla ja seetõttu saab vallanduda kontrollimatu põletikureaktsioon, mis haarab kogu organismi. See võib tekkida sekundite jooksul.
* Kõige sagedamini põhjustavad anafülaksiat toiduained, ravimid, lateks ja herilase või mesilase nõelamine.
* Anafülaksia on üliraske seisund ja kannatanu vajab kohe arstiabi. Peamine eesmärk on tagada vabad hingamisteed ja säilitada vereringe. Vajalikuks võib osutuda elustamine kliinilisest surmast.
* Inimesed, kes on teadaolevalt allergilised putukahammustuse suhtes, peaksid endaga kaasas kandma esmaabikomplekti, mis koosneb süstitavast epinefriinist ja antihistamiinikumist.

Allikad: Eesti Arst, inimene.ee

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 27/08/2015 12:16:40