Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kagu-Eesti õpetajad pälvisid tunnustust ja tähelepanu

Aasta õpetaja gala. Foto: hm.ee

Nädalavahetusel toimunud aasta õpetaja galal said tunnustust teiste seas ka mitmed Kagu-Eestist pärit õpetajad ja haridustöötajad. Eesti aasta haridusteoks kuulutati aga Räpina aianduskooli projekt „1000 sõpra”.

Aasta põhikooliõpetajaks valiti tänavu Valga põhikooli ajaloo- ja pärimuskultuuri õpetaja Pille Olesk, kellel tunnustusgalaga samal päeval oli ka 50 aasta juubel. Ümmarguse sünnipäeva puhul tõusis püsti kogu saal ja laulis sünnipäevalaulu.

„Suust ei tulnud ühtegi sõna peale aitähi,” ütles Pille Olesk, kellele oli tunnustus väga suureks üllatuseks, kuigi ta teadis juba juuli lõpus, et pääses nominentide hulka, ja tal paluti juubelit õigel päeval mitte tähistada. Aasta õpetajaks esitas teda oma kool.

„See oli suurim sünnipäevakingitus,” lisas ta.

Oleskit tunnustati kui innovaatilist ja erakordse empaatiavõimega õpetajat, tema tunnid on üles ehitatud suurima hoole ja pühendumisega, õpilased ootavad ja kiidavad neid.

Pille Olesk õpetab ajalugu ja valikainena pärimuskultuuri Valga põhikooli 5. klassi õpilastele. Tema sõnul on viiendikud väga õpihimulised, ammutavad teadmisi ka muudest allikatest väljaspool kooli ning see sunnib õpetajat end vormis hoidma ja edasi minema.

Loovus kasvab koos õpilastega
„See hoiab mind ennast hästi noore ja särtsakana, kui silmapaarid vaatavad uudishimulikult vastu ja tahavad kõike teada,” sõnas Olesk. „Minu enda loovus kogu aeg kasvab õpilastega koos. Mul on endal kogu aeg huvitav.”

Olesk on enda sõnul saanud aasta õpetajaks valimise puhul väga palju õnnesoove, kaasa arvatud oma endistelt õpilastelt, lastevanematelt ja isegi võhivõõrastelt. „Kodu on nagu suur lilleaed,” nentis ta.

Pille Olesk on õpetajana töötanud ligi 13 aastat. Peale tundide andmise töötab ta ka Valga gümnaasiumis arendusjuhina. Peale kõige muu on ta tegus koolitaja, olles esinenud ettekannetega paljudes Eesti koolides ning tutvustanud Valga põhikooli tegemisi rahvusvahelistel seminaridel.

Eestimaa aasta kutseõpetajaks valiti tänavu Võrumaa kutsehariduskeskuse õpetaja Viktor Dremljuga (55). Dremljuga õpetab noortele mehhatroonikat, mis hõlmab väga erinevaid valdkondi, nagu automaatika, tugev ja nõrk vool, programmeerimine, mehaanika jm.

Ka Dremljugale tuli tunnustus teatud mõttes üllatusena, kuigi ta kiirustab lisama, et Võrumaa kutsehariduskeskuses on teisigi õpetajaid, kes ei ole temast halvemad.

„Tunnustust on väärt ikka kollektiiv,” sõnas ta. „Seda tunnustust võtan kui tunnustust kollektiivile.”

Viktor Dremljuga õpetab kutsehariduskeskuses aastast 2001. Väimela põllumajandustehnikumis töötas ta õpetajana aastast 1998. Tema roll kooli mehhatroonika õppebaasi väljakujundamisel on olnud äärmiselt suur, leidis hindamiskomisjon. Tunnustuse pälvis ta kui meisterlike juhendamisoskustega pedagoog, kelle juhendamisel on õppurid saavutanud säravaid tulemusi ja jõudnud ülemaailmsetele kutsemeistrivõistlustele WorldSkills. Ta on löönud kaasa nii kohtuniku kui ka eksperdina üleriigilisel kutsehariduse suurüritusel Noor Meister.

Ka juhendamine tõi tunnustuse
Tunnustuse pälvis ka varem Raadio Martas töötanud, Põlvast pärit ja nüüd küll Soomes elav Margit Tennosaar, kes valiti aasta juhendajaks. Nimelt töötas Tennosaar veel eelmisel aastal nagu ka varasemad kuus aastat Tartu kutsehariduskeskuses arvutiõpetuse, veebidisaini ja klienditeeninduse õpetajana ning tema juhendamisel võitsid mitmed õpilased kõrgeid kohti rahvusvahelistel kutsemeisterlikkuse võistlustel.

„See on endiselt veel suur üllatus,” kommenteeris Tennosaar tunnustust.
„Eestimaal on väga palju toredaid juhendajaid, kes samuti niisugust tunnustust väärivad. Mõtetes jagasingi selle tunnustuse kõigile, kes teevad õpilaste juhendamist kas tööna, selle kõrvalt või hobi korras.”

Tennosaar ise arvab, et tunnustuse pälvis ta eelkõige Silver Mähari juhendamise eest kutsekoolide Euroopa meistrivõistlustel. Mähar oli eelmise aasta EuroSkillsil parim veebidisaini erialal ning pälvis pronksmedali multimeedia meeskonnavõistlusel. Mähar valiti ühtlasi ka aasta õppuriks.

Eesti aasta haridusteoks kuulutati Räpina aianduskooli projekt „1000 sõpra”, mille eest said tunnustuse Katrin Uurman ja Tairi Albert. Projekti kaudu pakutakse koolidele ja lasteaedadele loodus- ja elulähedast õpet ning populariseeritakse keskkonnahoidlikkust kogu Eestis. Tegu on uurimusliku avastusõppega, kus tekitatakse huvi taimede vastu ja väärtustatakse puhast keskkonda. Projektis on osalenud üle tuhande kooli kogu Eestist. Räpina aianduskooli õpetaja Tairi Albert jõudis ka kolme parima kutseõppeasutuse õpetaja sekka.

Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi (nüüd Võru gümnaasiumi) inglise keele õpetaja Eve Unt jõudis aasta gümnaasiumiõpetaja tiitli kolme nominendi hulka.

 

 

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 08/10/2015 10:28:28

Lisa kommentaar