Sügis Võrus. Foto: LL

Kagu-Eesti tuntumad ilmavaatlejad ja -ennustajad on eriarvamusel, milliseks kujuneb tänavune talv, aga mitu neist ootab seda algavat juba novembris.

Räpina aianduskooli keskkonnakaitse õpetaja ja jahimees Arvi Lepisk ütleb, et täpsemaid prognoose võiks teha oktoobri lõpust.

„Viimastel aastatel on märgid muutunud ja ei taha hästi näidata, mis nad varem näitasid. Väga täpselt on vara veel öelda, mis need looduse märgid edasi teevad. Kuskil kuu lõpul saaks natuke täpsemalt öelda, kui esimesed hallad ära on,” selgitas ta.

Mida aga ütleb praegune seis? „Esimeste märkide järgi on nii, et midagi väga külma ei tohiks tulla. Aga talvepoolne peaks novembri alguse poole peale hakkama ja siis on detsembri alguseni talvenäoline. Kuskilt detsembri lõpust või jaanuarist peaks minema soojemale perioodile, nullilähedased ilmad, mõni miinuskraad. See võib kesta jaanuari lõpuni. Veebruaris peaks külmenema. Peaaegu märtsi keskpaigani hoiab külmema poole, aga mitte päris mitukümmend miinuskraadi,” hindas ta.

Võrumaa ilmavaatleja Peedu Palm on külmemaks minemise aja suhtes sama meelt.

„Ausalt öelda, ega midagi pikemalt ette arvata julgegi. Lindude ränne käib praegu täies hoos, metsloomadel on ka suur segadus. Võib arvata, et külmem aeg tuleb tõepoolest varem. Mis ei tähenda, et praegune külm jääks. Oktoobris võib +10 või kuni +15ni minna veel. Kui varem pihta hakkab, novembrist teine külmalaine tuleb, alustab ta põhitalve varem ära ja siis jääb kõigutama. Öeldakse, kui talv on varajane, siis ta väga karm ei tule,” rääkis Palm.

Valgeteks jõuludeks annab ta mõningat lootust. „Kuna eelmised aastad olid pea lumeta, siis seda võib küll lubada, et talv tuleb lumisem kui eelnevail. Lund võib sadada palju, aga iseasi, kas see paksuses kajastub, kui sula mõne päeva pärast kohe järele tuleb. Mul on tunne, et sellist liiki talv võib tulla. Lumi võiks püsima jääda peale kadripäeva ehk. Lehed on ka veel puude otsas, öeldakse, et kui oktoobris teeb puud täitsa tühjaks, siis tulevat ka pehme talv,” leidis Palm.

Elmar Kuus ehk Kuuse-taat Põlvast on aga talve soojemate ja külmemate perioodide osas teistega üsna vastupidisel arvamusel.

„20. oktoobrist läheb jälle soojemaks ja võib tõusta +10 kraadini. Esialgu on kuiv, jahe. Siis nädala pärast või natuke hiljem algavad sajud. Lääne pool ootab meid võimas madalrõhkkonna front, see on tuhandeid kilomeetreid pikk ja toob Atlandilt meile sooja ja vihmast ilma. Peaks kestma vähemalt kuu aega või isegi rohkem,” ennustas ta lähiaja kohta.

Jõuludki jäävad tema sõnul veel talve soojemasse osasse. „Ega külm veel ei olegi, sest üksikud läbimurdmised, mis põhja poolt meile jõuavad kõrgrõhkkondade või siis frontide näol, neid aeg-ajalt tuleb ikka ette, aga päris külmaks enne uut aastat ikkagi ei lähe. Jõulude paikugi on kahtlane, kas siis tuleb lund. Jõuludeks võib päris lund tulla kergelt, aga see võib veel ära ka sulada,” rääkis Kuuse-taat.

„Peale 4.-5. jaanuari ootan lund ka ikka, aga mitte eriti palju. Lumi on meid juba aastaid maha jätnud, hea kui tuleb 10–15 cm lund. Aga lumetuiske ja -torme, sellist korralikku talve korraliku lumesajuga meie ilmselt niipea ei näegi,” kurvastab ta talvevõlude nautijaid.

Kuusil on ka oma teooria, miks sel aastal on nii raske ilma ennustada. „Praegu oli muutus alates aprillist. Õhuvoolud ei liigu enam samas suunas kui viimased kaks ja pool aastat. Nüüd ei ole päris kindel, mis suuna voolud võtavad, sest esimene aasta on selline katseline aasta. Kui õhuvoolude liikumine saab ühe aasta proovina enam-vähem selgeks, siis teisel-kolmandal aastal saab juba päris täpselt ilma ennustada. Järgmise aasta aprillis on selge, siis saab öelda kraadi pealt, milline ilm missugusel kuul, missugusel aastaajal on,” selgitas ta.

 

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 08/10/2015 10:36:00