Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Meehalvaast jõhvikasinepini ehk nutikate ideede laat

Foto: Mari-Anne Leht

Läinud laupäeval toimus Võrus juba kuues kohaliku toidu laat Uma Mekk. Oma toodetega oli kohal üle 90 müüja Eestimaa eri paigust. Kuue tunni jooksul külastas laata ligi 3000 inimest.

Laada peakorraldaja, Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott nimetas läinudlaupäevast Uma Mekki nutikate ideede elluviimise laadaks, sest nii palju uusi tooteid toidulaua rikastamiseks pole varasemal viiel laadal olnud. „See näitab, et kohaliku toidu valmistajad on väga leidlikud,” tunnustas Ott kauba pakkujaid.

Juba ammusest ajast teada suitsusaunasingi, kodus küpsetatud leiva, kitsejuustu, mitmesuguste mooside ja kastmete, hapukapsa, õunte, mee ja palju muu kraami kõrval leidus seekord ka selliseid toite, mida varem pole olnud, kuid millega saab meie toidulauda mitmekesistada.

Urvaste külade seltsi on senini teatud kui maitsva Urvaste kama tegijat, kuid tänavu üllatasid nad karaski, kalja ja küpsistega. „Meie kama juba teatakse, siin pakume ka uusi tooteid nagu odralinnasekaraskit õlle ja kalja tegemiseks, samuti kalja. Küpsised on tehtud odralinnasest, odrajahust ja kaerakamast,” tutvustas seltsi perenaine Mariina Kõller.

Mullusel Uma Mekil uudsete moosidega silma paistnud Ülle Kostin Jaaniraotu talust Lasva vallast valmistas tänavugi ostjatele midagi uut. „Seekordsele üritusele tõin esimest korda marinaadis kõrvitsakangid, seal on ka sibulat, ingverit ja paprikat sees, samuti Mõisaproua marmelaadi, mis sisaldab apelsini ja füüsalit. Mustasõstra- ja paradiisiõunamahlast jõulujook on ka uus,” rääkis ta.

Ka kaugemalt tulnud üllatasid ostjaid uudistoodetega. Eve Vaaks Viljandist pakkus jõhvikasinepit, mida tema sõnul mulgid hästi ostavad. „Jõhvikasinep koosneb jõhvikatest, sinepipulbrist, suhkrust, soolast oliiviõlist ja tilgast brändist,” selgitas ta.

Mart Laan Kambja vallast Tartumaalt pakkus meehalvaad. „Halvaast poole moodustab oma mesila mesi, teise poole mandlid ja päevalilleseemned,” tutvustas ta mineraalirikka halvaa koostist. Esimest korda Uma Mekil kaubelnud Laan jäi esimese tunni müügiga rahule.

Et kodudes küpsetatud leib järjest enam ostjaid kogub, kinnitas Katre Jääger, kes võttis hommikul kodust Ülenurme vallast Tartumaalt peale 120 kilo erinevat leiba. „Kell 11.30 oli järel veel veidikene, kuid poole tunni möödudes oli kogu kaup otsas. Uma Mekil on alati hästi läinud, seekord läks eriti hästi, sest mul oli täna varasemast rohkem leiba kaasas,” kõneles Jääger.

Ka muu maitsev kaup läks hästi. Heli Pufal Võru vallast pakkus jõhvikate ja aiasaaduste kõrval ka hapukapsast. „Hapendatud kapsast oli kaasas 120 kilo, mida on järel kümme kilo, kuid laada lõpuni on veel kolm pool tundi,” märkis ta.

Meeldiv oli näha lõunanaabreid käsitsi valmistatud Lehmakomme pakkumas. Need olid pea poole kallimad poes müüdavatest, kuid see-eest tunduvalt maitsvamad. „Ostmine on paaril esimesel tunnil olnud tagasihoidlik, kuid pikem aeg on veel ees,” oli müüja Baiba optimistlik.

Põlvamaalt jõhvikapüree, jäätis, linaõli ...
Kõige enam oli kauba pakkujaid loomulikult Võrumaalt, naabrid Põlvamaalt olid arvukuselt tosina kauplejaga järgmised.

Põlvamaa Arenduskeskuse konsultant Tiiu Marran märkis, et maakonna väikeettevõtjad on Uma Mekil osalenud selle algusest ja neil on laadal oma kindel müügipaikki välja kujunenud. „Tänavusele laadale tuli Põlvamaa Rohelisema märgi ettevõtjaid kümme, lisaks Krootuselt küüslaugukasvataja ja Aare Rätsepa Päka talu pere Orava vallast kahe uue tootega: ebaküdooniamaiuse ja -jäätisega,” kõneles ta.

OÜ Linaagro tooted on nüüd mahetooted, mis on tootearenduses suur samm edasi. Selle liige Kalju Paalman sõnas, et need, kes on laadalt ennegi linaõli ja linajahu ostnud, tegid seda ka tänavu.

„Põlvamaa Rohelisema märgi võrgustikuga on liitunud osaühing Marjarull Mikitamäelt, selle liige Tiia Kivesti pakkus laadal uudistootena kuivatatud jõhvikapüreed, mis on valmistatud ainult jõhvikatest,” märkis konsultant Marran.

Tiiu Marrani sõnul on Uma Mekil osalemine kasulik, sest tegijad saavad oma tooteid tutvustada ja müüa. „Oluline on seegi, et saame seal oma heade tuttavate, täpsemini ettevõtjatega teistest maakondadest kohtuda, nende uusi tooteid näha ja maitsta. Igal järgmisel laadal üllatavad ka uued tegijad ja uued, omapärased tooted,” hindas ligi kümme aastat kohaliku toiduga tegelenud Marran.

Ta lisas, et tähelepanekute kohaselt hindavad võrumaalased järjest rohkem kohalikku toodangut. „Mitmed ostjad ütlesid, et ostavad lähedastele külakostiks kohalikke tooteid,” märkis Marran, kes ise ostis ürituse lõpul koduseks saunaõhtuks Sõmerpalu valla Palvemaja talus tehtud koduõlut.

Kohalike tootjate ja toodangu tutvustaja
Anneli Ott ütles, et laada eesmärk on tutvustada kohalikke tootjaid ja tooteid. „Tänavusel laadal on üle 90 kaupleja. Proovisime kauba pakkujad registreerida põhimõttel, et kõiki tooteid oleks võrdselt ehk ühte toodet ei saaks liiga palju,” selgitas ta.

Toidukauba kõrval oli laadal ka veidi tööstuskaupa, nagu puidust lõikelauad, võinoad jm, linased käterätikud ja muidugi saunaliste poolt hinnatud karurasvaseebid. Ott täpsustas, et laadal on vaid veidike tööstuskaupa, kuid need on koduga, eeskätt köögiga seotud kaubad.

„Uma Mekil oleme seepidega kolmandat aastat. Täna läheb siin hästi tume seep, heledat on vähem ostetud. Vaiguga kaasatulev kuusekoorepuru on vaikaineid täis ja need annavadki seebile tumeda värvuse,” selgitas seebimeister Aare Jaama Soontaga külast Puka vallast Valgamaalt.

Kauba müümisel on oluline nii selle pakkuja kui ka ostjate ja uudistajate suhtumine. Jaama märkis, et ta valmistab karurasvaseepe juba seitsmendat aastat ja on käinud nendega paljudel laatadel. „Türilt lõuna poole on ostjad ja uudistajad sõbralikud, kuid mida põhja poole, seda tuimemad külastajad on,” hindas ta.

Laadalt leidis igaüks endale midagi. Võrulanna Inge lausus, et tema on kõigil Uma Meki laatadel käinud, sest hindab väga kodumaist toodangut. „Siin oli nii palju põnevat, et mõnel hetkel oli raske valida, mida osta. Ostsin küüslaugu-mädarõikavõiet, angerjat ja muudki,” rääkis ta.

Tarkust jagati samuti
Seekordsel laadal oli kolm koolitust: laua katmine, laua kaunistamine ja sissejuhatus veinimaailma. „Kõige lihtsam hea veini määratlus on see, kui soovite ka teist pokaali juua,” lausus Aarne Leima, kes on Setumaa ettevõtlusnõustaja ja Saku veiniklubi president.

Ta märkis, et veini joomisel peab arvestama selle temperatuuri, pokaali ja ka joogi sobivust toiduga. „Kui vein on väga külm, jäävad joogi aroomid nii-öelda kinni; kui on väga soe, jääb alkohol domineerima. Pokaali ei ole soovitatav üle kolmandiku selle mahutavusest täita, sest siis ei tunne te veini aroomi, ei saa jooki vaadelda ega ka nautida,” jagas ta mõned algtõed.

„Kui veel kümme aastat tagasi igatsesime oma toodangu pääsemist letile, siis täna on palju kohaliku toidu tegijaid, mis tähendab, et inimestel on kohapeal tööd ja nad jäävad siia elama,” lausus riigikogulane Ivari Padar.

Anneli Ott lisas, et Uma Mekk on ka omavahelise suhtlemise ja tagasiside saamise kohaks.

Laada eestvedaja Võrumaa Partnerluskogu tegi laada korraldamisel koostööd Võrumaa Arenguagentuuriga ja projekti toetab Eesti Regionaalarengu Fond. Juba paar aastat on Uma Meki külastajate arv jäänud 3000 piiresse, mis kinnitab, et välja on kujunenud kindlad kohaliku toidu austajatest ostjad.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 12/11/2015 10:41:09

Lisa kommentaar