Muinsuskaitseametile esitati Hüdroteh OÜ poolt kooskõlastamiseks tööprojekt „Vagula ja Tamula vahelise kanali (Vahejõe) süvendamine ja laiendamine“ alles 22. juulil 2011, mil süvendustööd kanali Vagula-poolses otsas juba käisid. Tööprojekt vaadati läbi muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjonis 26. juulil 2011. Kuna esitatud tööprojektiga kavandatud tööd oleksid oluliselt mõjutanud arheoloogiamälestise säilimist, otsustas komisjon projekti esitada muinsuskaitseameti juures tegutsevale arheoloogiamälestiste ekspertnõukogule seisukoha saamiseks.

Arheoloogiamälestiste ekspertnõukogu arutas esitatud projektiga kavandatavaid töid ning nende võimalikku mõju kiviaja asulakohale oma istungil 9. septembril 2011 ning jõudis seisukohale, et kirjeldatud tingimustel, meetodil ning ajal ei ole võimalik läbi viia arheoloogilisi uuringuid süvendustöödel. Muinsuskaitseamet jättis 14. septembril 2011 projekti kooskõlastamata ja peatas arheoloogiamälestist ohustavad tööd mälestise alal ning selle kaitsevööndis lähtudes ennekõike järgnevatest punktidest:

1. Süvendustööd kahjustaksid oluliselt kiviaja asulakohta ning seal asuvaid leide.
2. Projekti tellimisel ja koostamisel ei võetud arvesse Võru maaparandusbüroo tellimusel 2003. aastal valminud Tanel Moora töös „Geoarheoloogilised uuringud Vana Võhandu edelalõigu projekteeritava kanali trassil“ esitatud seisukohti. Nimetatud töös analüüsiti Tamula järve ökoloogilise seisundi parandamise võimalusi ja jõuti järeldusele, et muda eemaldamine Tamula loodesopist ei ole otstarbekas ja ei taga loodetud efekti pikemas perspektiivis. Tunduvalt muistise- ja loodussõbralikuma ja ka odavama lahendusena soovitati kaaluda Üraojale paisregulaatori ehitamist allapoole raudteesilda ja vee juhtimist Tamulasse. Samuti teise paisregulaatori rajamist vanale Võhandu väljavoolule.
3. Tööprojektis ei võetud arvesse muinsuskaitseameti poolt 2009 esitatud nõuet arheoloogide kaasamise kohta ning samal aastal koostatud keskkonnamõjude hindamise aruande eelnõus esitatud seisukohti arheoloogiamälestise kaitse osas.

Muinsuskaitseameti esmane ülesanne on tagada ainulaadse kiviaja mälestise säilimine ja kaitse paigas, kus see on tekkinud ja ladestunud aastatuhandete jooksul. Süvendustööde vajadusel kaitstava kiviaja asulakoha piires tuleb koostada arheoloogiliste uuringute tegevuskava koostöös vastava ala spetsialistidega geoloogia ning arheoloogia alal ning läbi viia eelnevad uuringud, mis selgitaksid süvendustööde otstarbekuse, võimalikud tingimused, meetodid ja tagajärjed kultuurimälestisele.

 

Vt ka „Võimalike kivikirveste tõttu saab Tamula järvest seisva veega lomp?” eelmise nädala LõunaLehest ja endise muinsuskaitseinspektori Arnold Undi tagasivaadet.

Tamula hilisneoliitiline asula- ja matmiskoht
* Avastas juhuslikult 1938. aastal kohalik fotograaf Ida Kepnik, kes oma kaotatud sõrmust kaldaäärsest veest otsides üksikuid luid leidis.
* Kiviaegse asula sees on asunud ka Eesti suurim ja leiurikkam kiviaegne kalmistu, kokku on seni kindlaks tehtud 25 matust.
* Tamulast on leitud ka üks intrigeerivamaid matuseid – lapsmatus, kus surnu mõlemas käes olid olnud sookure tiivad. Lisaks oli lapsele antud kaasa kaks linnukujulist ripatsit. Spekuleeritud on oletusega, et tegemist on erilise lapsega, võib-olla lapsšamaaniga.
* Tamula asulakoht on kõige merevaigurikkam Eesti neoliitikumi asula (kokku 191 teadaolevat leidu).
* Palju on leitud luust esemeid, millest huvitavamad on inimest, looma, lindu või madu kujutavad väikesed skulptuurid.
* Leitud on nii hilist kammkeraamikat kui ka nöörkeraamikat.
* Asulakoht ja kalmistu mattusid osaliselt järvepinna tõusust tingitud turbakihtide alla.
Allikas: muinsuskaitseamet

 

Autor: MAILI ROIO, Muinsuskaitseameti veealuse pärandi vaneminspektor
Viimati muudetud: 26/11/2015 10:17:40