Anneli Ott ametivannet andmas. Foto: riigikogu kantselei

Nädal tagasi saabus senisele Võru linnavolikogu esimehele Anneli Otile Keskerakonna büroost ootamatu teade: Priit Toobal astus saadikukohalt tagasi ja Ott on oodatud juba järgmisel päeval asendusliikmena ametisse.

Kui suureks üllatuseks teile tuli, et saite päevapealt keset nädalat riigikogu liikmeks?
Tegelikult see üllatuseks ei tulnud. Võimalus, et riigikohus teeb süüdimõistva otsuse, oli päevakorral, loomulikult keegi ei teadnud, kuidas see läheb, aga iseenesest oli mind sellisest võimalusest teavitatud. Ajastus oli loomulikult ootamatu, eriti veel Toobali tagasiastumise põhjus. Kõik toimus hästi kiiresti, seda mina enda jaoks ei olnud küll niimoodi planeerinud.

Juba järgmisel päeval ehk neljapäeval oli teil võimalus Tallinnas kohal olla ja riigikogu liikme vanne anda?
Jah. Jüri Ratas helistas mulle ja ütles, et kui mul vähegi võimalik on, et oleks ikkagi hea, kui juba järgmisest päevast oleks uus liige riigikogus olemas, sest riigikogu on ikkagi 101-liikmeline. Kuna ma sain töö juures (Ott töötas sinnamaani MTÜ Võrumaa Partnerluskogu tegevjuhina ‒ EA) oma asjad niimoodi sättida, et ma sain hommikul sõita, siis ma ka seda tegin.

Olete Priit Toobali asendusliige. Kas Toobali vestlus noormeestega internetis oli piisav põhjus tagasiastumiseks?
Ma ei ole Priiduga kohtunud. Nii palju, kui ma olen ajakirjandusest jõudnud enda jaoks kiire aja kõrvalt seda natuke jälgida, siis loomulikult on see väga ebameeldiv, et selline teema sellise nurga alt sellise ajastusega on ühiskonnas päevakorda toodud. Mina ise Priitu toetan.

Sõitsite eelmisel neljapäeval Tallinnasse kohale. Kas oskasite kohe riigikogu hoones liikuda ja töölaua üles leida?
Ega ma ju päris esimest päeva riigikogus liikunud. Keskerakonna fraktsiooni leidsin üles ja ka istungite saali leidsin üles. Oma kabinetti ma veel ei ole näinud. Priit Toobal ei jõudnud nii kiiresti välja kolida. Pinginaabriks on istungite saalis Kersti Sarapuu.

Toobali asendusliikmena asute tööle põhiseaduskomisjonis. Kui tugevalt end põhiseaduse valdkonnas tunnete? Kas olete põhiseaduse läbi lugenud?
Põhiseaduse olen ikka läbi lugenud, aga värskelt mitte. Aga kuidas nüüd on minu kompetentsiga selles komisjonis? Kahtlemata alguses on kindlasti raske ja tuleb ennast kurssi viia, aga kuna põhiseaduskomisjon hakkab tegelema ka riigireformiga, siis ma usun, et kuna ma olen ikkagi olnud 15 aastat kohaliku omavalitsuse süsteemis tööl, siis ma oskan nii mõndagi kaasa rääkida ja öelda, millised Tallinnast väljapool maapiirkondades on need probleemsed valukohad, mida selle reformi käigus tuleks jälgida, et inimestel oleks siin elamisväärne elu ka pärast reformi.

Mida on siiani seoses reformi ettevalmistusega õigesti ja mida valesti tehtud?
Minu jaoks iseenesest on küsimus see, et kui me meelitame omavalitsusi liituma teatud summaga, siis tegelikult see liitmine reaalselt ei muuda midagi. Kui me tahame elu tasakaalustatult arendada kogu Eestis, siis peavad olema erinevad meetmed selleks ja erisused kas maksusüsteemis, teenuste hindades vms. Sammu paremuse poole ei saa teha puhtalt liitmise põhjal. Siin peavad olema ka teised riiklikud meetmed kõrval, mis tegelikult reaalselt muudavad elu paremaks ja tugevamaks. Seda diskussiooni ma kahjuks praegu veel näinud ei ole.

Mis on peamine, mida Kagu-Eesti jaoks riigikogus ära plaanite teha?
Seni olen Kagu-Eestis tunnetanud, et suhteliselt raske on viia Toompeale sõnumit, mis siin tegelikult toimub. Ma olen võib-olla loomult ka selline, et ma ei saa kõrvalt vaadata, ma tahan ise sekkuda, kui ma näen, et on asju vaja muuta. Ma loodan väga, et see positsioon annab mulle rohkem võimalust sekkuda ja kaasa rääkida ja tegelikult ikka päris rohujuuretasandilt viia sõnumit Toompeale, et missugused probleemid tegelikult meil siin on. Kui sealtpoolt vaadates võib-olla tundub, et mõni küsimus on lahendatud, siis tegelikult siin ta ei pruugi absoluutselt nii olla ja võib tekitada isegi vastupidist efekti.

Tooge palun vähemalt üks näide.
Näiteks kõik need efektiivsusmeetmed – kui me räägime kasvõi meditsiinist. Ühelt poolt on arvutused ja efektiivsus ja meile räägitakse seda, kuidas hakatakse teenust parandama, aga lõppkokkuvõte on see, et maapiirkonnas jääb inimene teenusest üldse ilma. Maapiirkondades kindlasti me ei saa efektiivsust arvestada inimeste arvu ja rahasumma valemi kaudu. Meie prioriteet peab olema siin see, et meil oleks inimene kohapeal, see tagab riikliku turvalisuse ja arenguvõimaluse kohapeal.

Samas saab teil riigikogus olema ilmselt üsna raske – olete Keskerakonnaga opositsioonis, erakond ise on kohati üldse venelastele suunatud ja kohati väga Tallinna-keskne. Kuivõrd näiteks erakonna sees Kagu-Eesti häält kuulda võetakse?
See, et Keskerakond on palju suunatud venelastele – ma usun, et see tasakaalustav jõud ühiskonnas on praegu väga vajalik, mida Keskerakond täidab. See, et me opositsioonis oleme, teeb kahtlemata olukorra keerulisemaks, aga see ei takista probleeme lauale panemast ja diskussiooni tekitamast. On ju teistest erakondadest ka Kagu-Eesti inimesi ja kui me ühiselt neid probleeme tugevalt tõstatame, siis kui see ei ole Keskerakond, kes neid ellu viib, vaid mõni teine erakond, siis ju tegelikult tähtis on tulemus.

Kas te julgete riigikogus hääletada teistmoodi, kui erakond käsib?
Üldiselt olen ma meeskonnamängija. Kui vähegi kokkulepped on põhjendatud – mina ei ole selline jäärapäine põhimõtetega inimene, vaid ma hea meelega kuulan ära ka teise poole argumendid ja kui need argumendid on minu jaoks põhjendatud, siis ma olen nõus ka oma seisukohtade üle järele mõtlema. Nii et ma ei ütleks, et ma olen selline, kes ei suuda teise nurga alt asju vaadata. Kindlasti arvestan ka seda, et ma ei ole saanud riigikokku üksikkandidaadina. See on meeskonnatöö olnud, et ma sinna olen saanud, ja selles mõttes pean ma ka lugu pidama sellest, et seisukohad on meeskonnana kujundatud.

Kas Kagu-Eesti toetusgruppi astute?
Veel ei ole jõudnud, aga kindlasti soovin astuda.

Milliste Kagu-Eesti saadikutega erinevatest erakondadest koostööd näete?
Hea koostöö on juba Tarmo Tammega, kes on väga tasakaalukas, kogenud ja karismaatiline inimene. Eks ma Ivari Padari ja Kalvi Kõvaga olen juba pikka aega tuttav. Liina Kersna ja Maire Aunaste on teada eelmistest valimistest – nendega ma nii palju suhelnud ei ole, aga eks aeg näitab. Ma loodan, et mida rohkem toetajaid Kagu-Eestil on, seda parem.

Sel pühapäeval on tulemas Keskerakonna kongress, millest kogu Eesti räägib juba pikemat aega. Kelle poolt teie erakonna esimehe valimistel hääletate?
Mina olen Kadri Simsoni toetaja. Ma pean väga lugu sellest, millise töö on Edgar Savisaar teinud erakonna jaoks. Loomulikult on see tema suur elutöö, aga kahjuks need valimised on näidanud, et teinekord on õpetajal aeg anda õpilasele iseseisvus ja selle iseseisvuse saavutamise juures teda toetada. Praegu see kampaania on võtnud selle suuna, kus pigem oma õpilast tehakse maha, mis näitab seda, et ka õpetaja ei ole oma tööga hästi hakkama saanud. Ma väga toetan Kadrit kui noort inimest, kes on sellise raske vastutuse valmis endale võtma, seda enam, et sellises keskkonnas ja energias, nagu seda praegu tehakse.

 

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 26/11/2015 10:33:16