Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Keskaja teemapark ootab Euroopa raha

Vastseliina piiskopilinnuse isand Ivar Traagel seisab linnuse hoovis augu juures, kuhu on plaan rajada osaliselt klaaskupliga kabel. Foto: Elina Allas

Võrumaa Vastseliina piiskopilinnusest on saanud aktiivne palverännakute koht. Kui EAS kiidab heaks linnuseprojekti „Novum Castrum – keskaja teemapark”, võib peagi alata palverändurite maja ja omanäolise kabeli ehitus. Šansid, et ehitus läheb lahti, on küllaltki suured, sest Võru maavalitsuses kinnitatud Võrumaa konkurentsivõime tugevdamise investeeringute tegevuskavas asub Vastseliina linnus esikohal.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) Võru maakonna tegevuskavasse on esitatud 12 projekti, kuid eelarve kogu Võrumaa peale on vaid 4,8 miljonit eurot. Raha tuleb Euroopa regionaalarengu fondist. Taotlusvooru avas EAS 29. jaanuaril. Vastseliina projekti eelarve on ilma käibemaksuta 1,2 miljonit eurot.

Maakond on teiseks prioriteetseks projektiks valinud Rõuge inkubatsioonikeskuse ja tööstusala edasiarendamise, kuid projekte on teisigi. Nii näiteks soovib Võru linn koos Võru vallaga teha Võru linna läbiva kergliiklustee. Enamiku projektide jaoks raha ei jätku.

Kuna praeguseks pole mingit kindlust, kes võivad 4,8 miljonist eurost oma projekti elluviimiseks raha saada, on Vastseliina piiskopilinnust juhtiv Ivar Traagel nõus rääkima ainult plaanidest. Järgmine kord saab samast fondist raha taotleda alles aastal 2018.

Piiskopilinnuse kolmas arenguetapp on fokusseeritud pühakoja, palverännakute ja palverändurite temaatikale.

„Palveränd on praegu aktuaalne teema,” sõnas Traagel. „Sellist teist kohta Eestis pakkuda ei ole.”

Palverändurid on leidnud tee Vastseliina. Mullu käisid kaugeimad palverändurid Tšiilist, sakslased ja prantslased on juba tavalised käijad. Vastseliina linnuses juhtus kunagi ime, mille tõttu paavst Innocentius VI kinnitas 1354. aastal ühe aasta ja 40 päeva pikkuse indulgentsi ehk ajaliku patukaristuse amnestia, kui külastada püha risti kabelit. See meelitab peale katoliiklaste kohale ka luterlasi ja kreeka õigeusklikke. Mullu tegid ka kaks Eesti naispalverändurit läbi 12 päeva kestnud ligi 400 kilomeetri pikkuse jalgsirännaku Pirita kloostrist Vastseliina.

Seoses teemapargi rajamisega on plaan ehitada uhiuus palverändurite maja, mis tuleb linnuse peamaja (Piiri kõrtsi) vahetusse lähedusse, ehitatuna võimalikult kalda sisse. Praegu asuvad selles kohas varjualused. Sealsel maalapil on arheoloogilised uuringud juba tehtud ning georadariga on paika pandud eeldatava surnuaia piirid – maja ei saa tulla surnuaia kohale. Palverändurite majja on plaanis luua erinevate meeltega kogetav interaktiivne palverännakuteemaline väljapanek.

Klaaskupliga kabel
Olulisima objektina planeeritakse projekti käigus ehitada kabel endise kabeli ja linnuse kuuekorruselise peamaja asukohale. Endise kabeli ja peamaja lasi õhku lasta Peeter I Põhjasõjas aastal 1702. Praegu on selle koha peal üksnes auk. August allapoole lähevad aga maa sisse vanad müürid. Need müürid kaevatakse lahti, puhastatakse, konserveeritakse ning müüride vahele, pooleldi maa sisse rajatakse uus kabel.

Kabelit hakkab katma osaliselt klaasist kuppel, kust peaks hakkama valgus kiirgama ümbritsevale maastikule, ja saab ka ronida katusele, et kabeli sisemust sealtkaudu vaadata, kui see on suletud. Kabelisse tulevad istepingid ja klaasist seintega altar. Seal peaks tulevikus saama pidada nii pulmi, kontserte kui ka muid pidulikke üritusi. Müüridest väljapoole on plaan luua aga kolmes keeles ajalugu tutvustav ekspositsioon.

Lähiajal on plaanis rajada linnuse juurde lastele sobiv keskaegsete sugemetega rüütlirada, kus saab keskajaga aktiivselt tutvust teha.

„Meie eesmärk on hoida võimalikult kaua inimesi siin kohapeal,” sõnas Traagel. Ta lisas, et majutusteenust linnus pakkuma ei hakka, vaid ööbima suunatakse turistid ümberkaudsetesse turismitaludesse.

Lootus: uued töökohad
Kohalikele elanikele on suurim kasu teemapargi uute töökohtade loomine. Kui praegu on linnuses neli täistöökohta ja suvel palgatakse 8–10 töötajat juurde, siis tulevikus luuakse lisaks kaks alalist töökohta ning tööd peaks saama veelgi rohkem giide. Turistide arvu loodetava suurenemisega peaks juurde tekkima ka kaudseid töökohti.

Ivar Traagel lisas, et kulutused projektidele on tehtud omal riskil, sest pole mingit kindlust, kas mõnest programmist saab toetust või ei.

Vastseliina linnuse projekti esimene etapp ehk Piiri kõrtsi restaureerimine 1300 ruutmeetri suuruseks peamajaks sai EASi toetusel valmis 2011. aastal, projektile kulus koos omaosalusega ligi 1,2 miljonit eurot. Teine etapp ehk käigurajad, viidad ja tornid jääb esialgu vahele.

Praegu käib Vastseliina linnuses lõunamüüri konserveerimine ja puhastamine. Kui see töö saab valmis, võetakse ette kagutorn. Kirdetornil on katus peal olnud juba seitse aastat ja sellesse ajaloolisse mesilaste elupaika on kõigil soovijail võimalik üles ronida.
 

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 04/02/2016 12:41:29

Lisa kommentaar