Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Linn rajab vanasse koolimajja loomekoja

Võrusoo loomnekeskuse eelprojekt. Võru LV

Pikalt osaliselt tühjana seisnud endise Võru I põhikooli kinnistu Kreutzwaldi tänaval ‒ mida linnal ei õnnestunud maha müüa ei 500 000 ega isegi 100 000 euro eest ‒ saab uue hingamise. Võrusoo koolimaja saatus on nüüd seotud seni kontseptsiooni tasandil toimetanud loomekoja rajamisega.

Linnavalitsuse hinnangul on see sobivaimaks asukohaks Vana Võromaa pärimuskultuuri valdkonda tugevdava Uma Loomekoja tegevuse alustamiseks ja arendamiseks. Linn on teinud ka eeltööd, erinevatest projektidest toetuste taotlemise eesmärgil on koostatud arhitektuurne eelprojekt.

„Linnavalitsusel on kavas esitada projekt Eesti-Vene programmi, kust loodame saada toetust 2018. aastal,” täpsustas linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett. „Kui projekt rahastuse saab, siis praeguse idee kohaselt ehitaks linn hoone valmis koos sisustusega ning loomekoda jääks eelkõige inkubatsioonikeskuseks loomeettevõtjatele.“

Seega teeb linn huvitundvatele loomeettevõtjatele elu lihtsaks. Kes täpselt kordatehtud hoones tegutsema hakkavad, selgub tulevikus.

„Esialgseid kõnelusi on peetud Võru instituudiga, kes koondab Vana Võromaa käsitöömeistreid,” vahendas Mett. „Käesoleval hetkel konkreetseid kokkuleppeid kellegagi sõlmitud ei ole, sest käib projekti ettevalmistusfaas, et selgitada osapoolte huve.“

Linnapea Anti Allase sõnul on räägitud loomekoja võimaliku asukana ka Aila Näpustuudioga, kes koondaks Vana Võromaa käsitööinimesi.

2014. aastal anti kinnistu osaliselt Võru Spordiklubi Küti kasutusse ning kinnistul asuvad garaažid anti Vanatehnikaklubi Vänt kasutusse juba 2008. aastal.

Plaanidest tulenevalt ei peeta enam mõistlikuks linna kinnistu mahamüümist. Eilsel Võru linnavolikogu istungil otsustati osaliselt tühistada 2011. aasta otsus Võrusoo koolimaja kinnistu müümiseks alghinnaga 100 000 eurot ehk lõplikult katkestada müügikatsetuste ahel.

Uma Loomekoda saab olema tugistruktuur pärimuskultuuri paremale rakendamisele kohalikus ettevõtluses ja ka ettevõtlusega alustamiseks. Mismoodi neid eesmärke aga täidetakse?

Visiooni kohaselt hakkab loomekeskus koondama kompetentsi ning on tootearendus- ja logistikakeskuseks kohalikule toiduvõrgustikule Uma Mekk. Suunitlus on ka turistidele ja külalistele, kes saavad loomekojas tutvuda Vana Võromaa pärandkultuuri, toidu ja käsitööga. Samuti annab see pinna kohalikule kogukonnale loovtegevuste arendamiseks pärandkultuuri valdkonnas ja teadmiste ning oskuste jagamiseks esivanemate pärandist.

Millises vormis loomekeskus tegutsema hakkab, ei ole täna võimalik öelda. Linnapea Anti Allase sõnul on kõik variandid tänasel hetkel võimalikud: linna allasutus, sihtasutus, mittetulundusühing või konkursi korras välja renditud pinnad.

Kust tuleb raha?
Võru linnavalitsuse eestvedamisel tegeldi eelmisel aastal hoone renoveerimise eelprojekti koostamiseks vajalike töödega. Loomekoja idee töörühma liikmete poolt valmistati ette lähteülesanne eelprojekti koostamiseks, arutati ja kooskõlastati projekteerija pakutud eskiislahendusi. 2015. aasta lõpuks valmis hoone renoveerimise eelprojekt koos joonistega. Projektibüroo OÜ Esplan tehtud töö läks maksma 13 080 eurot. Raha eelprojekti koostamiseks tuli selleks otstarbeks mõeldud nn katuserahadest.

Opositsiooni liikmed tõstatasid eilsel linnavolikogu istungil küsimusi ehituse rahastamise osas. Hasso Ploomipuu viitas sellele, et linna eelarve on eesseisvatel aastatel niigi viimseni pingul ja sama kehtib ka linna võlakoormuse kohta, mis on lubatud piirmäära lähedane. Nimelt on ka toetusmeetmete puhul omavalitsustel enamasti vaja panustada ka arvestatava omaosalusega.

Mitmekülgne otstarve
„Arhitektid töötasid välja lahenduse, mis võimaldas taastada hoone välisilme võimalikult autentsena – vajalikud ruumid mahutati hoone põhimahtu, mis võimaldas ette näha hilisema juurdeehituse likvideerimise. Välisviimistluse lahendustes kasutati palju puitu ning hoone katusekatteks projekteeriti praeguse plekk-katte asemel ajastutruum savikivikate,” selgitas linna häälekandjale linnamajanduse osakonna juhataja Raiko Palm.

Hoonesse projekteeriti pagarite töötuba, õppeköök, pruulikoda, kõrtsituba koos köögi ja vajalike tehniliste ruumidega, kohalike toodete müügisaal, galerii, seebi- ja küünlaruum, keraamikatuba koos ahjuruumiga, kangastelgede tuba, disainiruum, meediaruum, seminariruum, administratiivruumid, multifunktsionaalsete kasutusvõimalustega kabinetid, avar terrass ja rõdu. Õue mõeldi nõuetele vastav parkla.

„Suur pargilik kinnistu võimaldab korraldada laatasid ja muid üritusi ning vajadusel püstitada sinna tulevikus Vana Võromaa ajalugu tutvustavaid ehitisi, näiteks suitsusauna,” lisas Palm.

Läbikukkunud müügikatsetused
2008. aasta jaanuaris kirjutas LõunaLeht, kuidas linnavolikogu istungil jõuti kolme minutiga Võrusoo kooli sulgemise otsuseni. Toonasel linnavalitsusel otstarvet tühjaks jääva maja jaoks polnud. Seitsme minutiga otsustati, et koolimaja pannakse müüki.

Võrusoo kooli kinnistut üritati mitu aastat müüa ja hinda langetati pidevalt. Maailma tabanud majanduskriis ei olnud aga sellise kinnisvara müügiks soodne kliima, millele ka opositsioon viitas. Esimeseks alghinnaks mõeldi kaheksa miljonit krooni (üle poole miljoni euro), mida sügiseseks oksjoniks kahandati neljale miljonile kroonile. Kuid ostjat ei leitud ka kolme miljoni eest, 2,1 miljoni eest ja viimaks, 2011. aastal 100 000 euro eest (1,65 miljonit krooni).

Asukohta plaaniti muuta
2014. aasta kevadel käis Voldemar Tilgor välja idee võtta Võrusoo koolimaja kasutusele loomekeskusena. Ideed asus toetama ka linnavalitsus. Käima lükati Uma Loomekoja kontseptsiooni arendamine. 2014. aasta sügisel ja suvel uuris linnavalitsus põhjalikult hoone kasutuskõlblikkust ja renoveerimisega seonduvat.

„Tühjalt ja kasutult seisva linnavara pindadele on viimane aeg rakendust leida, et nad üle kriitilise piiri ei amortiseeruks. Soo koolimaja loomekeskuseks ümberkujundamine eeldab linnaelanike aktiivset sekkumist, õnnestumise korral avarduvad vaba aja veetmise võimalused,” ütles abilinnapea Kalev Ilves toona.

Maja ehituslik olukord osutus kehvemaks kui eeldatud ning novembrikuus tegi Võru linnavalitsus põhimõttelise otsuse ehitada pigem uus hoone asukohaga kesklinnas Vee tänaval. Siiski jõuti 2015. aastal tagasi plaani juurde kujundada loomekojaks Võrusoo hoone.


 

VEEL LINNAVOLIKOGU ISTUNGILT
Goršanov visati kultuurikomisjonist välja

Kultuurikomisjoni esimees Helga Ilves tegi 2. veebruaril esildise, mille alusel palus komisjonist välja arvata Gert Goršanovi. Eilsel volikogu istungil arvatigi Goršanov kultuurikomisjoni seisust välja. Ilveselt küsiti ka väljaarvamise põhjust. „Sest ta pole absoluutselt koosolekutest osa võtnud viimasel ajal,“ kõlas kultuurikomisjoni esimehe vastus.
Komisjoni edasine koosseis on Erja Arop, Kasper Keps, Andy Karjus, Merle Koik, Asko Saarepuu ja Ülle Voitka.

Endine keskerakondlane ja jõumees Goršanov oli viimastel aastatel kohalike elanike ja linnavalitsusega konfliktis tänu kurikuulsale Tartu tänaval asunud Chicago baarile. Baar häiris ümbritsevaid majaelanikke mürarohkete pidude ja tänaval kaklevate noortega.

Maja baarile rentinud Kamel ASi teatel lõpetasid üürilised ühel hetkel rendi maksmise, aga välja tõsta neid ka ei õnnestunud. Baar jäeti elektrita, misjärel otsustasid baaripidajad seda generaatoritega toota. See tõstatas omavalitsuses ja päästeametis küsimusi tuleohutuse osas. Eelmise aasta lõpus võeti Chicagolt tegevusluba, mille kiuste veel viimased peod erapeo sildi all korraldati.

Linnavalitsus saab uued arvutid
Volikogu andis eilsel istungil linnavalitsusele loa rahaliste kohustuste võtmiseks kuni 100 000 euro ulatuses. Augustis lõppeb Võru linnavalitsuses kasutatavate töökohaarvutite rendiperiood. 53 arvuti müüja oli AS Ordi. Arvutid on rendiperioodi lõpuks olnud kasutusel kolm aastat ja kuuluvad tagastamisele. Hankega sooviti kaasajastada arvutiparki ja selle tulemusena luuakse võimalus linnavalitsuse töötajatel kasutada kaasaegseid arvuteid.

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 11/02/2016 09:25:17

Lisa kommentaar