Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Piirivallad eelistavad mõõdukamaid kui ülemaakondlikke omavalitsusi

Rõuge valla nägemus tulevasest omavalitsusest. Kaart: Rõuge VV

Läti piiri ääres asuv Võrumaa Rõuge vald, Venemaaga piirnev Põlvamaa Värska vald ja nii Valga- kui Võrumaaga ühist piiri omav Kanepi vald Põlvamaal näivad praeguse seisuga pigem kalduvat selles suunas, et moodustada ühisomavalitsus kolme kuni seitsme naabriga. Resoluutseim ülemaakondliku omavalitsuse vastane on seni olnud Värska, kes öelnud Põlva valla vastavale ettepanekule kindla ei.

Üle-eelmisel kolmapäeval kogunenud Võrumaa Rõuge vallavolikogu tegi ettepaneku Haanja, Mõniste ja Varstu vallavolikogule alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks, et moodustada omavalitsuste ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus. 1. jaanuari seisuga elab neljas vallas 5268 elanikku 782 ruutkilomeetril.

„Oleme kohtunud kõigi oma naaberomavalitsuste juhtidega, leidmaks ühisosa,” selgitas volikogu esimees Karel Saarna. „Haldusreformi seaduse eelnõu valguses oleme analüüsinud elanike arvudega Võrumaa kaarti. Teemat on arutatud jaanuarikuu kahes volikogu komisjonis ja noortevolikogus. Rõuge valla nägemuse kohaselt võiks Võrumaale jääda haldusreformi tulemusena kolm-neli omavalitsust. Tuginedes varasemale heale koostööle ning sarnastele tugevustele ja väljakutsetele, tegime ettepaneku alustada liitumisläbirääkimisi Haanja, Mõniste ja Varstu vallaga.”

„Rõuge, Haanja, Mõniste ja Varstu puhul seob meid geograafiline paiknemine Läti vabariigi piiri ääres,” lisas Saarna. „Kõik vallad on sarnase asustustihedusega. Välja on ehitatud tugevad keskused, kus tegutsevad elujõulised koolid, lisaks ka erakoolid Sännas ja Krabil. Oleme juba varem ühisprojekte teostanud, eriti tihe koostöö on olnud Haanja vallaga. Mägede, orgude ja järvede kaudu seob meid ühine looduskeskkond ja turismipotentsiaal, mida saab üheskoos üha jõulisemalt turundada. Valdasid iseloomustab mitmekesine ettevõtlus, eelkõige väikeettevõtlus. Meil on aktiivsed ja tegusad inimesed ning kodanikeühendused. Neljakesi jätkates jääb alles tugev paikkonna identiteet.”

„Nelja valla liitumisel tekib elujõuline ja jätkusuutlik omavalitsusüksus,” märkis omalt poolt Rõuge vallavanem Tiit Toots. „Liitumise tulemusena moodustub ühtne omavalitsus, millega on piirkonna elanikele tagatud ühtlane teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. Väiksemate omavalitsusüksuste puhul on otsustusprotsessid elanikkonnale lähemal ning elanike hääl jõuab paremini otsustajateni. Suure Võrumaa ühisvalla puhul võib võim kaugeneda rahvast ning väljaränne võib saada uue hoo.”

„Keelduda Põlva vallavolikogu ettepanekust haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise ning läbirääkimiste alustamise kohta,” otsustas samal nädalal Põlvamaa Värska vallavolikogu.

Otsuses viidati Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusele, milles muu hulgas on öeldud, et haldusterritoriaalse korralduse muutmisel arvestatakse ajaloolist põhjendatust ja elanike ühtekuuluvustunnet.

Samas nõustus Värska Räpina valla ettepanekuga ühinemisläbirääkimiste algatamiseks. Ettekujutuse kohaselt moodustaksid uue valla Räpina, Veriora, Orava, Meeksi, Piirissaare, Mooste, Ahja, Mikitamäe ja Värska.

Ent omalt poolt tegi Värska vald ettepaneku läbi rääkida Mikitamäele, Veriorale, Oravale, Lasvale, Meremäele, Vastseliinale ja Missole. Nii moodustuks ühinemise korral neljast Põlva- ja neljast Võrumaa vallast koosnev sisuliselt laiendatud Setomaa omavalitsus.

Põlvamaa Kanepi vallavolikogu otsustas öelda kõigile ühinemisläbirääkimiste ettepanekutele jah: nii Põlvale (ülemaakondliku valla idee), Otepääle (kolme maakonna omavalitsused) kui Kõllestele (seitsmest Põlvamaa vallast koosneva omavalitsuse idee). Ent oma ideena otsustas Kanepi volikogu teha ettepaneku ühinemisläbirääkimiste algatamiseks Valgjärve, Kõlleste ja Laheda vallavolikogule Põlvamaalt ning Urvaste volikogule Võrumaalt.


 


Kellega kokku minna?
Kõige lihtsam on ühineda Põlva vallaga, suur tugev võtab meid oma hõlma alla. Teine variant on otsida endasarnaseid omavalitsusi ja moodustada võrdsete liit: Vastse-Kuuste, Kõlleste, Ahja, Mooste, Kanepi, Valgjärve ja Laheda. Päris lahe kooslus, üle 9600 elaniku ja pea 1000 ruutkilomeetrit. /.../ Veel üks variant on otsida partnereid meie valla tõmbekeskuse poolt, milleks vaieldamatult on Tartu. /.../ Veel on variant leida ühisosa endise Võnnu kihelkonna piires paiknevate Ahja, Mäksa, Võnnu Luunja ja Meeksi vallaga. Ka on võimalik, et kõigist Põlvamaa valdadest moodustuks üks vald.

/.../

Vaieldamatult saab 2016. aasta olema huvitav.

LENNART LIBA, Vastse-Kuuste vallavanem
Meie Vald, jaanuar 2016


Ühinemisläbirääkimiste ettepanekuid Kagu- ja Lõuna-Eestis (nõustumiste andmed osalised)
* Õru, Puka, Palupera, Sangaste, Karula, Tõlliste, Taheva.
* Helme, Tõrva, Põdrala, Hummuli.
* Valga linn, Hummuli, Karula, Sangaste, Taheva (jah), Tõlliste (jah), Õru (jah).
* Elva linn, Konguta, Nõo, Puhja, Rannu, Rõngu, Palupera, Puka.
* Võnnu, Ahja, Mäksa, Luunja, Meeksi, Haaslava, Piirissaare, Vastse-Kuuste.
* Kõlleste, Laheda (jah), Kanepi (jah), Valgjärve, Vastse-Kuuste, Ahja, Mooste.
* Räpina, Veriora, Orava, Meeksi, Piirissaare, Mooste (jah), Ahja (jah), Mikitamäe (jah), Värska.
* Otepää, Palupera, Urvaste, Kanepi (jah), Valgjärve.
* Põlva, Ahja (jah), Kanepi (jah), Kõlleste, Laheda (jah), Mooste, Orava, Valgjärve (jah), Vastse-Kuuste (jah), Veriora, Värska (ei), Mikitamäe, Räpina.
* Meremäe, Antsla, Haanja, Lasva, Misso, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina, Võru vald, Võru linn.
* Mõniste, Meremäe, Antsla, Haanja, Lasva, Misso, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina, Võru vald, Võru linn.
* Värska, Mikitamäe, Meremäe, Misso, Orava, Vastseliina, Lasva, Veriora.
* Võru Selts VKFF: Kanepi, Valgjärve, Kõlleste, Mooste, Põlva, Laheda, Räpina, Veriora, Orava, Taheva, Karula ja Tõlliste, Meeksi.
* Rõuge, Haanja, Mõniste, Varstu.
* Kanepi, Valgjärve, Kõlleste, Laheda, Urvaste.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 11/02/2016 10:21:25

Lisa kommentaar