Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Põlva maavanemad: Põlvamaa jaoks oleks parim variant maakonda ühendav omavalitsus

Foto: Põlva maavalitsus

Põlva maavanem Ulla Preeden kohtus läinud reedel nelja endise Põlva maavanemaga, et üheskoos haldusreformi teemadel nõu pidada. Kohtumisele olid kutsutud kõik endised Põlva maavanemad: Kalev Kreegipuu, Mart Madissoon, Urmas Klaas, Priit Sibul ning Margus Leivo, viimane kahjuks osaleda ei saanud. Ühiselt leiti, et Põlvamaa jaoks oleks parim variant maakonda ühendav suur omavalitsus, teats Põlva maavalitsus.

„Haldusreform on päevakorral olnud taasiseseisvumisest saadik ning me kõik oleme oma maavanemaks oldud ametiajal sellega ühel või teisel viisil kokku puutunud,“ juhatas Preeden nõupidamise sisse. 

„Kohalikes omavalitsustes on kahtlemata tegemist kirgi kütva teemaga, kuid kogukondade tasandil ei ole praegusel hetkel palju kohtumisi olnud, mistõttu on minu eesmärgiks võimalikult erinevaid osapooli haldusreformi teemalistesse aruteludesse kaasata. Üheltpoolt selleks, et vähendada inimeste hirmusid ja teisalt lükata ümber negatiivseid väärarusaamasid, mis haldusreformiga ringlevad,“ jätkas praegune maavanem. 

Riigikogu liige Priit Sibul leidis, et inimestele seostub haldusreformiga kaasnev valdade liitumine eelkõige koolide ja poodide kadumisega, mis tegelikult ei sõltu üldse reformist. „Peamine küsimus on siiski rahas ja omavalitsuste võimekuses teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust parandada,“ ütles aastatel 2007–2011 Põlva maavanemaks olnud Sibul. „Olemasoleva maksumaksjate hulga ja demograafilise seisuga ei ole võimalik mitte midagi tehes olemasolevat olukorda säilitada. Tänase taseme hoidmine nõuab tegutsemist ja julgeid samme ning kui me tahame, et miski paremaks muutuks, peavad muudatused olema seda suuremad.“

Talle sekundeeris Kalev Kreegipuu: „Väikestel omavalitsustel ei ole piisavalt raha ega vahendeid ning valdade liitmine tõstaks tõenäoliselt volikogude kompetentsi.“ Tema sõnul on kõige olulisem ikkagi sotsiaalsüsteemi korraldamine, mille arvelt ei saa järeleandmisi teha.

Mõneti skeptilised oldi praeguse vabatahtliku liitumisperioodi suhtes, kus ühe peamise kriteeriumina on ette nähtud kohaliku omavalitsuse üksuse minimaalse arvuna 5000 elanikku. Kardeti, et paljude valdade eesmärgiks on saada minimaalne elanike arv lihtsalt kokku, aga pikemat arengu perspektiivi ei arvestata. 

Mart Madissoon leiab, et kui moodustada maakonnast üks suur omavalitsus keskusega Põlvas, ei tunneks ükski omavalitsus, et on kellelegi alla jäänud või alla läinud. „Kaoks ära omavaheline konkureerimine, kõik liituksid tervikuna,“ arvas ta.

Ka Tartu linnapea Urmas Klaas nõustub, et sellisel juhul kaob ära naabrimehega võistlemise mentaliteet. „Äärmisel juhul oleks alternatiiviks ka kaks omavalitsust maakonnas –  keskustega Räpinas ja Põlvas,“ leidis Klaas. 

Praegu on sarnane kahekeskuseline mudel kirjas ka kehtivas Põlva maakonna arengukavas aastateks 2015-2020. Maavanem Ulla Preeden lisas, et kahe keskusega ühinemine oleks hetkel tõenäoliselt kõige valutum ja osaliselt juba läbi suurte vaidluste käidud tee. Paraku pole maakonna arengukava siduv dokument ja seetõttu teeme me kõike justkui otsast peale.

Inimeste hirmud peavad saama selgitatud

Inimeste peamine hirm seoses haldusreformiga on keskuse kaugenemine ning teenuste kättesaadavuse halvenemine. Kreegipuu sõnul võib juhtuda, et suures omavalitsuses ei eraldata enam nii palju raha kohaliku taristu ehitamiseks ning peamiselt läheks raha keskuse arendamisele. 

Lahendusena hirmude maandamiseks, pakkus ta välja, et inimesed peavad saama võimalikult konkreetseid vastuseid ühistranspordi, sotsiaalsüsteemi ja muude teenuste toimimise kohta tulevikus. Samuti tuleb selgeks teha, et kui haldusreformi järgselt näiteks väike kool suletakse, pole see reformi ja volikogu otsuse tagajärg, vaid see juhtuks millalgi ka praegustes tingimustes. Paraku saab selliseid näilisi põhjus-tagajärg seoseid läbi reformi võimendada. 

„Praeguse seisuga on 80 protsenti omavalitsustest ülalpeetavad ning enamik, kui mitte kõik rahast kulub olemasoleva olukorra säilitamiseks,“ leiab Kreegipuu, et praegune süsteem pole jätkusuutlik. 

Palju on olnud küsimusi ja muresid, mis on ennekõike seotud, kas nimetuste ja/või paikkonna identiteediga, siis ka siin tuleb läbirääkimiste käigus jõuda mõistlike lahendusteni. „Minu soovitus on suhelda oma inimestega, neid päriselt kuulates ja kindlasti mitte hirme võimendades“ lausus Preeden.

Ühiselt oldi arvamusel, et kui maakonnas tekiks üle kahe omavalitsuse, liiguks piirkonna tõmbekeskus Tartu suunas. Sibula sõnul oleks sellisel juhul üsna ebatõenäoline, et Põlva suudaks tõmbekeskusena säilida ning ilma keskuseta poleks ka tagamaad. 

Klaas leiab, et Eesti riigi järgmine arenguhüpe tuleb just tugevate omavalitsuste kaudu. „Võimekad omavalitsused saavad veduriteks, mis riigi arengut edasi viivad,” ütles ta.

Eelkõige suudaksid ühendomavalitsused kiiremini ja efektiivsemalt menetleda planeeringuid, meelitada investoreid ning ennast paremini turundada. Samuti peaks keskvalitsus suuremate omavalitsustega rohkem arvestama ja koostööd tegema. „Kõige hullem variant oleks, kui jääksid üksikud enklaavid suurte valdade vahele,“ arvab Klaas. 

Maavanemad meenutasid enda ametiaegadele tagasi mõeldes, et kõige progressiivsem on Põlvamaa olnud alati siis, kui kõik omavalitsused omavahel koostööd tegid ning ülemaakondlikke projekte algatasid. 

„Kõik taandub ikkagi inimeste ja tegijate tasandile, reform iseenesest ei tee kõike paremaks,“ ei tähtsustanud Preeden haldusreformi üle ja rõhutas, et kohalike omavalitsuste mudeli säilitamine tänasel kujul, aga natuke suurematena, ei tooks kaasa sisulisi muutusi ja kvaliteeti. „Kodaniku seisukohalt on kõige olulisem kvaliteetsed avalikud teenused,“ lisas Preeden. 

Nii mõneski vallas on elanike arv tõusnud, kuid lasteaias ja koolis käivate laste osakaal väheneb jätkuvalt, mis viitab, et inimesed soovivad küll maal elada ja vajavad kohapealseid esmaseid teenuseid, kuid tööl ja koolis käiakse linnas. „Tuleb leppida reaalsusega, et inimeste soov ja võimekus läbida suuremaid vahemaid on kasvanud ning ka ettevõtluses ja töökohtade loomisel kehtivad omad reeglid, mida omavalitsustel on raske mõjutada,“ arvas Kreegipuu. 

Kokkuvõttes tõdesid maavanemad, et ilmselt jõutakse haldusreformi osas maakonna tasandil õigete otsusteni, aga kogu protsess saab olema paraku valuline ning paljuski ilmestavad seda hetkeemotsioonidest lähtuvad hirmud.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 12/02/2016 08:51:50

Lisa kommentaar