Õnnelik autor esitleb kuldplaati Võro- ja Setomaa piiril Võõpsus Võhandu jõe kaldal. Foto: erakog

Ekstsentriline Räpina multitalent Aapo Ilves on pärast kaheksa aasta pikkust tööd valmis saanud oma autoriplaadi „Lindilves”, mis on autori enda hinnangul tema parim töö senistest ja sündmuseks just soome-ugri kultuuriilmas.
Esimene lugu plaadil on salvestatud 2008. aastal Aapo Ilvese ja Olavi Ruitlase näitemängu „Pristan” tarbeks ning sealt saigi „kogemata” alguse võrukeelsete duettide ja koostööde jada. Kuna Ilvesel on olnud kombeks võita ka Uma Laulu võistlused, sai peagi selgeks, et kooruma hakkab siit üks autoriplaat. Juba enne ilmumist oli kaheksa lugu sellelt plaadilt saanud koorilauluks.
„Lindilves” laagerdus päris kaua ja kasvatas endale remikse juurde. Plaadil on üheksa võrokeelset lugu, üks joig ja kaks remiksi. Muusika autor on sada protsenti Ilves ise, kolme loo sõnade puhul on appi tõtanud Jan Rahman.
Miks on plaadi nimeks just „Lindilves”? Vastus on üsnagi lihtne: põhilised kaasmuusikud selle plaadi sünni juures olid Lili Lind oma häälega ja Marju Varblane viiuli ja tinavilega. Tegelikult on plaadi nimi muidugi võrokeelne ja tähendab kirjakeeles hoopis lendilvest. Ka kunstnikel Epp Margnal ja Evelin Urmil polnud keeruline plaadikaane kujundust teha ning kuna viimane valis plaadiketta värviks kuldse, siis ongi Aapo Ilvese enda hinnangul tegu algusest peale konkurentsitult ja loomu poolest kuldplaadiga.

Miks on plaat just võru keeles?

Peale eespool mainitud looma- ja linnunimeliste muusikute teeb autor sel plaadil koostööd paljude muusikutega, kelle kaasamine osutus väga lihtsaks. Plaadil löövad kaasa veel Vaiko Eplik, Jalmar Vabarna ja Jaanus Viskar Zetodest, Silver Lepaste Winny Puhhist, Kõrsik Alari „Päss” Piispea, Margus Tammemägi Oortist, Marja-Liisa Plats, Remi Teras, Romet Pott, Kristjan Priks, Alar Kriisa ja Janek Murd. Kuna salvestati Tartus Winny Puhhi geeniuse Silver Lepaste stuudios, juhtus enamik muusikuid sealt ühel hetkel läbi astuma ja langes kohe ka Ilvese küüsi.
Kokku on saanud selle imaginaarse bändi nimeks Kirivane. Kirivane (kirevane, kiriväne) tähendab kirevat, kirjut, mustrilist, paharetti või pärglit, aga Wiedemanni järgi ka ilvest.
„Et tuleb lendilves, kirju muusika pikalt ees, ja teeb pisut „pahandust”,” nentis Ilves. Plaat on võru keeles, sest „üheski teises keeles poleks saanud sellist plaati teha”.
„See on minu kui helilooja parim töö senistest,” ei jäänud Aapo Ilves tagasihoidlikuks. „Helikeelselt olen ma soovinud luua muusikat nii, nagu soome-ugri noodid võinuks kõlada siis, kui tuhat aastat tagasi oleks asjad teistmoodi läinud – kui me oleks saanud areneda ilma võõra usu vägivaldse kultuurikatkestuseta, olles samal ajal muu maailma mõjudele ikkagi avatud.”

Käsil ooperi libreto

Ilves lisas, et tunnetust on ta kogunud kogu maailmas avatud kõrvadega ringi käies, eriti aga just retkedel põhja- ja idapoolsete sugulasrahvaste juurde. Tema autorilaule võib nimetada kas indie-folgiks, ugripopiks või milleks iganes, kuid tegu on eelkõige oma juurte poolest pärimusmuusikaga ja rohkem pärismuusikaga kui suvaline rahvaviisi džässitöötlus seda iial saab olla, on Ilves ise veendunud. Kokku on saanud regilaul ja labajalg, boreaalne joiuviis ja samba, helletus ja rokiriff jpm.
Seega usub Aapo Ilves, et tema autoriplaat on sündmus just soome-ugri maailmamuusikas ning plaadi käekäik estraadi- või liftimuusikana talle korda ei lähe.
Plaadi esitlustuuri Räpina talent praegu ei plaani, kuid kindlasti ka ei välista, seda enam, et lavalaudadele satub ta päris sageli ja küll siis vähemalt mõne loogi ka sellelt plaadilt publiku ette toob.
Loomulikult oleks vale arvata, et nüüd, kui plaat valmis, on Ilves heitnud loorberitele puhkama või veedab põhiaja Räpinas kasvuhoones. Kuna tegu on ikkagi ühega kolmest eesti suurimast laulusõnade kirjutajast, siis tööd jagub.
Lisaks otsa saamatule laulusõnade loomisele kirjutab ta praegu ooperi libretot, novelle ja luuletusi ning peab juba ka järgmise heliplaadi tegemise plaani.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 28/04/2016 13:57:23