Foto: Põlva maavalitsus

28. aprillil toimus Räpina aianduskoolis maakonna arengukonverents „Haldusreform Põlvamaal – ühendab või killustab?”, kus sai kuulata naaberriikide Soome ja Läti kogemusi haldusreformi läbiviimisel, saada vastuseid reformiga seonduvatele küsimustele ning mõelda kaasa debatis. 

„Haldusreformi protsess Põlvamaal on saanud üsna hoogsa alguse ja kõik omavalitsused on sellesse ühel või teisel viisil kaasatud,” sõnas maavanem Ulla Preeden konverentsi sisse juhatades. „Tänase päeva eesmärgiks on eelkõige erinevaid reformiga seonduvaid müüte ja hirme ümber lükata ning võimalikult paljusid inimesi kaasates luua eeldused parimate valikute tegemiseks maakonna võtmes.”

Konverentsi esimene pool keskendus naaberriikide ühinemiskogemustele, millest Eestil palju õppida on. Läti Omavalitsuste Liidu juhatuse liige ja endine Ogre linnapea Edvīns Bartkevičs rääkis lõunanaabrite 2009. aastal läbiviidud reformist, mille tulemusel moodustus varasema 522 omavalitsuse asemel 119. Peamiste positiivsete tulemustena tõi ta välja kohaliku osalusdemokraatia paranemise, linna ja maapiirkondade vahelise koostöö tihenemise ning investeerimisvõimekuse suurenemise, mis on piirkondadesse rohkem ettevõtjaid meelitanud. Probleemidena tõi Bartkevičs samas välja jätkuva killustatuse - osadel omavalitsustel pole piirkondlikku keskust ning samuti on väiksemate omavalitsuste maksutulu ebapiisav, mistõttu ei suudeta iseseisvalt kõiki ülesandeid täita. 

Lääne-Nigula ühinemiskogemusest rääkinud vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul on kõige olulisem haldusterritoriaalse korralduse järjepidev arendamine. „Riigil peab olema stabiilne arengustrateegia, mis jätkuks ka valitsuste vahetumisel," leidis Lõhmus, et reform tuleks läbi viia üks kord ja põhjalikult. 

Lõhmusega oli ühte meelt ka Soome Valdade Liidu nõunik Kauko Aronen, kelle arvates on vabatahtlik ühinemisperiood väga hea, aga riigil peab olema siduv strateegia ning uutele omavalitsustele tuleb võimaluse korral seada ühesed ja konkreetsed ülesanded.

Teematubades läheneti reformile valdkonnapõhiselt. Hariduse teemalisel arutelul tuli loomulikult jutuks haridusasutuste sulgemine. Inimeste hirmud on küll põhjendatud, kuid tuleb endale teadvustada, et asutuste sulgemise toovad kaasa demograafilised protsessid ja laste arvu vähenemine, mitte valdade liitmine.

Debatis „Piiridega või piirideta haldusreform” osalesid maavanem Ulla Preeden, Põlva vallavanem Georg Pelisaar, endine Põlva maavanem Kalev Kreegipuu, ettevõtja Jaan Konks, Põlva lasteaia Lepatriinu direktor Ene Tigas ning kohalike omavalitsuste ühinemisekspert Georg Sootla. Kõik osalejad nägid reformi vältimatu sammuna, kuid selle eesmärgi ja lõpptulemuse osas oli arvamusi mitmeid. Põlvamaale parima variandina nähakse maakonda tulevikus ühe omavalitsusüksusena või kahekeskuselisena (Põlva ja Räpina).

Konverentsi ning debatti modereeris tele- ja raadioajakirjanik ning koolitaja Märt Treier, kelle suunamisel lahati teemasid osalusdemokraatia rollist kuni inimese reaalse vajaduseni vallamajas kohal käia. Georg Sootla sõnul on uuringud näidanud, et kui võim kaugeneb, siis ühinenud valdades tugevnevad märgatavalt kodanikuühendused ja külaseltsid. Seda arvamust kinnitas Põlva valla näitel ka vallavanem Georg Pelisaar. Samuti oleks Sootla sõnul õigem rääkida juhtimisreformist, sest praeguse reformi eesmärgiks pole lihtsalt kaardi peal piire ümber joonistada, vaid küsimus on suunatud sellele kuidas pikaajaliselt kasvatada omavalitsuste juhtimisvõimekust.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 30/04/2016 08:50:27