Viimane ühispilt rahvusarhiivi ees. Foto: Malle Elvet

Hiljuti tähistas Tartus Toomemäe-tagusel nõlval asuva rahvusarhiivi pere, endised ja praegused töötajad, uurimistööga seotud rahvas arhiivi 95. sünnipäeva kahetiste tunnetega.

Arhiivi sünnipäev (selleks loetakse 16. maid) Toome nõlval jäi viimaseks ses paigas. Ees ootab põnev sisseelamisaeg (vahepeale jääb kolimisperiood) spetsiaalselt rahvusarhiivi tarbeks ehitatud nüüdisaegsete tingimustega hoones Noora, mis asub ülikoolilinnaku kõrval Nooruse tänaval.

Neljakorruselise punastest tellistest vana arhiivimaja hoovi püsti pandud suures valges telgis tehti videofilmide abil ligi kuuetunnine tagasivaade arhiivi ajalukku. Seejärel kutsus riigiarhivaari asetäitja Tartus Indrek Kuuben sadu kohale tulnuid tegema viimast ringkäiku läbi arhiivimaja korruste, uurimissaalide ja fondihoidlate. Käest kätte liikus korruste vahel astunud rahvavoos maja peaukse suur võti, et jätta hüvasti selle majaga. Ligi 300 silmapaari oli tunnistamas harrast sümboolset hetke, kui sellesama just läbi kõigi kätepaaride käinud vana võtmega keerati väljastpoolt lukku arhiivimaja uks.

Juba 1. maist oli kõigile arhiivimaterjalide uurijaile maja suletud, et töötajad saaksid panna oma varad ärakolimiseks valmis.

19. mai tööpäeva lõpus tehti J. Liivi tänava äärse arhiivimaja ees viimane suur ühispilt. Huvilistel oli veel võimalus tõusta kivitreppidest ja puidust tornitreppidest arhiivihoone katusele, maja tornitippu, kust avanes kevadrohelusse uppunud Tartu panoraam. Katuselt, mis on geograafiliselt veidi kõrgem toomkiriku vaateplatvormidest, paistab ka valge Noora katus ja osa hoonest.

Jutuajamised ja meenutused arhiivimajast ja selle rikkalikust sisust jätkusid koosviibimisel hooviroheluses. Emeriitprofessor Helmut Piirimäel on rohkesti nostalgilisi meenutusi ajast, mil ta noore õppejõuna käis ka öösiti arhiivis valves.

„Minu aktiivne tegevus arhiivis ja selles hoitavate materjalidega algas 1977. aastal,” märkis Valgamaal sirgunud TÜ ajalooprofessor Tiit Rosenberg.

Tsaariaegse ülikooli tudengite majutuseks 150 üliõpilast mahutava ühiselamu rajamiseks andis käsu tsaar Nikolai II, kes eraldas selleks ülikoolile ka raha. Baltisakslasest toonane ülikooli arhitekt, Lätis sündinud Reinhold Guleke (1834–1927) alustas projekteerimist 19. sajandi lõpus. Maja, mis läks maksma 265 000 rubla, ehitati 1901–1904 ja pühitseti pidulikult ühiselamuks 1904. aasta oktoobris. Tsaariaegse ülikooli ühiselamu oli majas ka esimese maailmasõja ajal, kui Liivimaa kubermangu valitsus asus Lätist sõja jalust sellesse majja. 1921. aasta kevadel anti hoone Eesti rahvusarhiivi kasutusse.

Tartu arhiivimajas on 8,9 miljonit säilikut. Taasiseseisvunud Eestis hoogustus perekonnauurijate tegevus. Arhiivi kogutud materjalid on valdavalt pärit Põhjasõjale järgnenud ajast. Vanim dokument pärineb 1240. aastast. Kuni 1926. aastal jõustunud perekonnaseaduseni oli rahvastiku üle arvepidamine kohalike kirikute ülesanne. Nii on arhiivi kogutud kirikuraamatute põhjal jäädvustatud filmilintidele ja digitaliseeritud andmeid kogu Eestist.

„Kõik piirkonnad on hästi kaetud. Kirikuraamatutes on üsna täiuslikud andmed rahvastiku kohta, kuid täielikult pole Petserimaaga seotud andmeid, puudu on ka andmeid Põlvamaalt,” sõnas Indrek Kuuben.

Uus arhiivihoone Noora avatakse järgmise aasta alguses. Pole teada, missuguse otstarbe leiab arhiivist vabanev hoone J. Liivi tänavas.

 

 

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 26/05/2016 10:21:28