Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Riik lüpsab elektriostjat

Tarmo Tamm, riigikogu liige (Keskerakond)

Riik kasutab kavala skeemi abil Eesti Gaasi gaasivõrkude ostuks elektritarbijatelt kokku kogutud Eleringi võrgutasude raha.

Elektrimaksjale öeldakse iga kord, kui võrgutasusid on vaja tõsta, et elektrivõrgud on amortiseerunud, vaja on ehitada uusi elektriühendusi jms. Tegelikult läheb võrkude uuendamisse vaid osa rahast ja miljonid eurod suunatakse eelarve kaudu gaasijuhtmete ja muu elektritarbimisega mitteseotud kulutuste tarbeks. Tegemist on varjatud maksustamisega, milles ohvrid on elektritarbijad.

Võrguettevõte Elering maksab riigieelarvesse tänavu tervelt 31 miljonit eurot dividende, 11 miljonit eurot enam kui aasta varem. Samal ajal on riik suurendamas Eleringi aktsiakapitali 30 miljoni euro jagu. Milleks aga võtta ühe käega ettevõttest raha välja ja teise käega liigutada raha ettevõttesse tagasi?

Samasugust skeemi on viimased valitsused riigi äriühingute puhul kasutanud varemgi, enamasti selleks, et näidata eelarvet positiivsemas valguses. Riigieelarvele on see skeem kasulik eelkõige selle poolest, et eelarve tulud küll dividendide arvelt suurenevad, kuid aktsiakapitali suurendamisse ja selle arvelt tehtud investeeringud riigieelarves kuludena kirja ei lähe. Kui võrgutasudest kogutud raha viia riigieelarvesse ja sealt kanda ettevõtte aktsiakapitali, siis selle raha eest võib juba vabalt gaasivõrke osta.

Eleringi eelmise aasta aruande järgi teenis ettevõte 132,4 miljoni euro suuruse käibe juures ärikasumit 41,6 miljonit eurot ja puhaskasumit 25,1 miljonit eurot. Need olid läbi ajaloo parimad tulemused, mille põhjal võiks tarbijatel tekkida ootus, et võrgutasud alanevad. Praegu moodustab võrguettevõtjate võrgutasu elektriarvest 45 protsenti, seda on ebamõistlikult palju.

Elektrivõrgutasud on sihtotstarbelised, kuid kui nende eest ostetakse gaasivõrke, siis ei ole mõtet sihtotstarbelisusest rääkida. Riigi juhtimise koha pealt on tegemist ohtliku tendentsiga, mida läbi aastate esineb järjest enam. Olgu näitena toodud ka töötuskindlustusmaksed, mille arvelt hakatakse üleval pidama puuetega inimeste toetussüsteemi. Kütuseaktsiisi kogumine peaks olema seotud teedeehituse ja hooldusega, kuid mäletame hästi, kuidas valitsus teede rahastuse kaks aastat tagasi aktsiisi laekumisest sootuks lahti päästis.

Võrgutasude sihtotstarve on elektrivõrgu rajamine ning olemasoleva töökindluse tugevdamine ja tagamine. Mitte midagi muud. Nüüd tuleb aga välja, et elektriostja maksab osaliselt kinni riigi investeeringud, mis ei ole elektritarbimisega mitte kuidagi seotud. Elektriostja seisukohalt oleks aus, et valitsus tunnistaks seda.

Varem on kõrget võrgutasu põhjendatud Estlinki ühenduste ja teiste investeeringutega, kuid olukorras, kus ühendused juba toimivad ja ettevõte maksab kopsakaid dividende, ei ole need põhjendused enam vettpidavad. Võrgutasude ebasihtotstarbeline kasutamine on varjatud maksustamine, millega ei saa ega nõustuda.

Eleringi juht Taavi Veskimägi on öelnud, et selle ja eelmise aasta kapitali laiendamine kokku 40 miljoni euro ulatuses on seotud gaasi ülekandevõrgu omandamisega. Kui võrgutasudest kokku kogutud raha ei kasutata ettenähtud eesmärgil, tuleks neid vähendada ja vaadata üle koos taastuvenergiatasudega. Kui raha jätta elektritarbija rahakotti, paraneb sellest ettevõtete konkurentsivõime ja eratarbija ostujõud.

Autor: TARMO TAMM, riigikogu liige (Keskerakond)
Viimati muudetud: 26/05/2016 10:31:26

Lisa kommentaar