Võru abilinnapea Sixten Sild. Foto: LL arhiiv

Riik soovib 2023. aastaks ehitada või renoveerida euroraha toel vähemalt 35 tervisekeskust üle Eesti. Hiljuti lõppes meetme esimene taotlusvoor. Valgamaalt tuli kolm taotlust, Põlvamaalt kaks ja Võrumaalt üks.

Kagu-Eesti ainus n-ö tõmbekeskus, kust taotlust ei tulnud, oli Võru. Eelmise nädala pressikonverentsil vihjas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, et Võrus jäi taotlus esitamata kohavaidluste pärast, ja avaldas lootust, et teises voorus ehk on praegu kõrvale jäänud kohad taotluse esitanud. Võru abilinnapea Sixten Sild lükkas asukoha probleemi ümber.

„Tervisekeskuse asukoha küsimus on maas juba eelmise aasta aprillist, kui Võru linnavalitsus andis kõigile asjaosalistele teada, et muinsuskaitse vastuseisust tingituna ei ole võimalik uut nüüdisaegset tervisekeskust Jüri tänav 42 (praegune täiskasvanute gümnaasium) krundile arendada. Seejärel jäid sõelale teiste osaliste pakutud asukohad: endine polikliinik ja Luha tänava krunt,” täpsustas Sild.

Võimalikel taotlejatel – kohalik haigla, perearstid, linn – oli tema sõnul kaalukaid põhjusi, miks taotlust mitte esitada. Osaliselt põhjustas seda toetusprogrammi vähene atraktiivsus ja keerulised tingimused, teisalt ka asjaolu, et tervisekeskuse arendamine ei kuulu ühegi potentsiaalse taotleja otseste ülesannete hulka.

„Lõuna-Eesti haigla esindajad on korduvalt väljendanud, et programmi toetustingimustest lähtuvalt puudub neil äriline huvi ja perearstide jaoks eraldi on tegemist väga keerulise, üle jõu käiva väljakutsega. Probleem on selles, et uue nüüdisaegse tervisekeskuse rajamisel on abikõlblikud vaid pooled kulud, seega Võru näite puhul peame arvestama umbes kahe miljoni eurose investeeringuga, millest pool tuleks välja panna arendajal,“ selgitas abilinnapea.

Linnavalitsusel sellist võimekust Sixten Silla sõnul pole, eriti olukorras, kus linn esitas tänavu aasta aprilli lõpus üle nelja miljoni euro ulatuses toetustaotlusi europrojektidesse, lisaks lasteaedade renoveerimine ja jooksvad kulutused.

Maakonnakeskusel lisandub ka ülejäänud maakonna teenindamise aspekt. „Linnale teeb teema keeruliseks veel asjaolu, et ligi kolmandik uue tervisekeskuse klientidest on teistest omavalitsustest. Seega tekib küsimus, miks peaks linnakodanikest maksumaksjad kõik kulud vaid enese kanda võtma,“ lisas Sild.

Osaühing Võru Arst kavandas taotluse esitamist koostöös endise polikliiniku omanikuga, kuid toetustingimuste keerulisuse tõttu nad taotluse esitamiseni ei jõudnud. Osaühingu juhatuse liige perearst Ulvi Raid leiab praegusel toetusmeetmel mitmeid puudujääke: pole kinnitatud mitmete erialade rahastamise skeemi, omaosalus on haigekassa pearaha pealt tegutsevatele perearstikeskustele liiga suur ja mänguruumita tingimused muudavad taotlemise ebaahvatlevaks. „Kes ei tahaks olla uutes ruumides, kui oleks võimalik,“ tõdes ta.

Osaühingu järgmises voorus osalemine eeldaks, et tingimusi muudetakse. Meetme probleemseid tingimusi näitab ka see, et 59 taotlusest üle Eesti oli vaid kuus perearstikeskustelt.

Raidi sõnul oleks kõige loogilisem, et linn osaleks meetmes ja tulevikus võiks hoone linna valdusesse jääda, nii saaksid nad jätkata rendipindadel töötamist. Samas on perearstid praegu teadlikud, et omavalitsuse investeeringute limiit on täis.

Vähemalt nõuandjana soovib linn protsessis osaleda. „Linnavalitsus on valmis uuesti kõikide huvilistega maha istuma ja koos leidma lahenduse, kuidas teise vooru ikka taotlus saaks ära esitatud. Tark ei torma ja lõppkokkuvõttes ei määra uue hoone valmimine aasta varem või hiljem midagi. Kvaliteetset perearstiteenust pakutakse Võrus kindlasti nii praegu kui ka lähiaastatel,“ kinnitas Võru abilinnapea Sixten Sild.

 

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 30/05/2016 08:29:40