Järjekordne umbusaldusavaldus tuleb Otepää võimumajas arutlusele juunis. Foto: Maarius Suviste

Otepää volikogu liikmed esitasid umbusaldusavalduse volikogu esimehe vastu. See on juba ei tea mitmes-setmes kord viimaste aastate jooksul, mil üks või teine tahab volikogu juhile või vallavanemale kinga anda. Kuidas säärased nüüd juba üpriski regulaarseks saanud ja teatud aja tagant esilekerkivad võimukantsi paleepöörded valla mainele mõjuvad? Igatahes opositsionääril on vastus kohe varnast võtta: „Otepää puhul on muidugi küsimus, kas poliitiline maine saabki üldse kehvemaks minna?”

Otepää vallavolikogu hiljutisel istungil esitasid valimisliitude Meie Kodu ja Otepää volikoguliikmed umbusaldusavalduse volikogu esimehe Kuldar Veere vastu. Avalduse esitajad on seisukohal, et Veere ei saa hakkama valla kõrgeima otsustusorgani juhtimisega kaasnevate kohustuste täitmisega ning ohtu on seatud Otepää valla haldussuutlikkus lähitulevikus.

Veere etteheidetega päri ei ole. „Kokkuvõtteks arvan, et antud umbusaldusavalduse näol on tegemist opositsiooni, eelkõige valimisliitude Otepää ja Meie Kodu juhtide Raidali-Kalda sooviga intrigeerida, segadust külvata ja ka meedias nii-öelda pildile saada,” kommenteeris ta.

Otepää vallavolikogu on 15-liikmeline. Koalitsioonis on valimisliit Otepää Kodanik (viis liiget), Reformierakond (neli liiget) ja IRL (üks liige). Opositsioonis olevad Meie Kodu (kolm liiget) ja Otepää (kaks liiget) esitasid umbusaldusavalduse nädala eest neljapäeval. Sel esmaspäeval teatas Meie Kodu, et Otepää Kodaniku, IRLi ja Reformierakonna koostöö on lõppenud, sest Reformierakond astus eelmise nädala lõpus koalitsioonist välja. Samas teatas Meie Kodu, et nad teevad Reformierakonnale ja valimisliidule Otepää ettepaneku alustada kolmepoolseid läbirääkimisi, et moodustada uus koalitsioon.

Volinik: umbusaldus on äärmuslik vahend

Me ei räägi selles loos nii detailselt sellest, mida opositsioon volikogu esimehele ette heidab ja mida viimane seepeale kostab. Kel teema vastu suurem huvi, saab mõlema poole arvamusi lugeda LõunaLehe kodulehelt. Me ei räägi ka sellest, kes kellega Otepää vallavõimudest nüüd käima hakkab ja millised on edasised suunad. Me räägime asjaosalistega hoopis sellest, kuidas väikese võimukantsi järjekordsed tõmbetuuled valla mainele mõjuvad.

Esitasime kolmele mehele kaks küsimust. Miks on nii, et Otepää paistab avalikkusele silma ka sellega, et jälle on üks umbusaldusavaldus õhku paisatud? (Ehkki, tõsi, juba tükk aega on selles mõttes rahulik olnud, et pole kellegi vastu umbusaldusavaldust esitatud.) Ning kuidas sellised teated valla mainet ja valla avalikkuses paistmist mõjutada võivad?

„Küsige palun umbusaldajatelt, mitte minult,” vastas Kuldar Veere.

Umbusaldusavalduse esitanud Siim Kalda (Meie Kodu) nentis, et Otepääl on vist regulaarselt üks umbusaldusavaldus aasta jooksul ikka menetluses olnud: eelmisel aastal Jaanus Raidali vastu ning ülemöödunud aastal Kuldar Veere vastu. „Eelnevate valimistsüklite kohta ma väga täpselt ei oska peast nende sagedust öelda,” lisas ta.

Kalda sõnul on umbusaldamise algatamine äärmuslik vahend, kuid: „Praegune mure tekkinud olukorra pärast nii Otepää valla terviklikku arengut kui ka valla juhtimist silmas pidades ei andnud meile võimalust teisiti käitumiseks. Iga juht peab aru saama, et kui ta ei ole suutnud ootuspäraselt toimetada, siis tuleb lahkuda. Otepää puhul kipub nii olema, et vabatahtlikult ei lahkuta ning proovitakse võimutoolist igal võimalusel kinni hoida.”

Jaanus Raidal võrdleb Otepääd Šveitsiga

Siim Kalda rääkis, et umbusaldamine tähendab avalikkuse ehk inimeste silmis suuremat tüli kõrgeima otsustusorgani liikmete vahel ning mainele on see kindlasti negatiivse mõjuga. „Umbusaldajad peavad alati kriitiliselt mõtlema, kas võimaliku kahju ärahoidmine tulevikus kaalub üles umbusaldusest tekkiva maine kahjustamise,” ütles ta. „Antud juhul oleme veendunud, et ohus on Otepää valla tasakaalustatud ja normaalne areng ning meie kohustus on sellisele olukorrale reageerida. Vajaduse korral kasutades ka äärmuslikke vahendeid, nagu selleks on umbusaldamine. Antud olukorras hindame tulevikus Otepää piirkonna võitu oluliselt suuremaks kui mõju mõningase mainelanguse osas. Otepää puhul on muidugi küsimus, kas poliitiline maine saabki üldse kehvemaks minna?”

Ka volikogu liikmel Jaanus Raidalil (valimisliit Otepää) on ses asjas oma arvamus. „Nimetaksin pigem Otepääl toimuvaid tihedaid võimuvahetusi demokraatia rotatsiooniks nagu Šveitsis, kus iga aasta saab presidendiks uue partei esindaja,” märkis ta. „Avalikkusele on see saanud juba tavaliseks protsessiks ning ollakse harjunud, et Otepääl toimuvad järjekordselt arengud kas paremuse või halvenemise suunas. Nüüdseks tuli tõesti midagi ette võtta, et pidurdada Otepää kolgastumist, ja siit johtuvalt tuligi arengu pidurid välja vahetada.”

Umbusaldust arutav volikogu istung tuleb 20. juunil.

 

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 26/05/2016 10:48:53