Põlvamaal varbuses asuv maanteemuuseum tähistab eriprogrammiga Eesti teedemajanduse arengusse suure tõuke andnud teehöövli Bitvargeni 90. aastapäeva. Juunist augustini toimub muuseumis kolm tähtpäevale pühendatud teemapäeva, neist esimene laupäeval. 25. juunil.

Teemapäeva eesmärk on tuua külastajateni tee-ehituse ajalugu ning näidata, mil moel see käis, kui polnud veel suuri masinaid.

Nii saavad külastajad Bitvargeni programmi raames süüvida masina enda ajaloosse, keerata ise teerulli rooli ning jälgida, kuidas mängumasinad teid ehitavad. Lisaks tutvustatakse hobuajastust pärit teetööriistu, kohaletulnud saavad jälgida, kuidas ehitati teid trehvi või teelibistiga. 

„Kui vanake Bitvargen koostööaldis on, siis paneme masinale ka hääled sisse ning näitame, kuidas teehöövel liigub,“ lisas muuseumi programmijuht Riinu Räim.

Kuni 20. sajandi esimese veerandini kasutati Baltimaade teede hooldamisel vaid odavat ja lihtsat lahendust, delegeerides teetööd kohustusena maaomanikele ja põllumeestele. Talurahva kasutada olnud töövahendid olid lihtsad, nende töö aeganõudev ja väheefektiivne. 1926. aastal teedeministeeriumi poolt Rootsist prooviks hangitud esimesed kaks teehöövlit Bitvargen panid liikuma jää, mis äratas siinsed teedeehitajad sajandeid kestnud talveunest. 

Bitvargeni eriprogrammi tegevused toimuvad veel ka 15. juulil ja 12. augustil.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 25/06/2016 09:17:03