Küsitlus

Kas sinu aiatehnika on algavaks muruniitmise hooajaks valmis?

Miks luhtus Põlva katse astuda ühistupanka?

Põlva vallavolikogu juunikuisel istungil hääletati Eesti Ühistupanga liikmeks astumise üle. Nii poolt- kui vastuhääli kogunes kuus, seega liikmeks astumine jäi sündimata. LõunaLeht uuris vallavanem Georg Pelisaarelt, miks ühistupangaga liitumine päevakorrale tõusis ja mida Põlva vald sellest oleks saanud.

Põlva vallale tehti ettepanek astuda Eesti Ühistupanga liikmeks. Kuivõrd see on volikogu pädevuses, ei saanud me sellele teistmoodi vastust anda, kui loomulikult võtsime volikogus arutusele. Me ei tõtanud kuhugi liikmeks astuma,” selgitas Georg Pelisaar (Keskerakond). „Teatavasti kaaluti mõni aeg tagasi ka Lõuna-Eesti ühistupanga tegemist. Seda teemat arutati tollal meil volikogus üsna usinalt. Aga sellest pangast ei saanud asja.”

Viimastel aastatel on Tallinna linnavõimu veetud panga rajamine toonud palju kriitikat ja vastuseisu. Kuigi panga asutamise sihtasutus moodustati juba 2014. aastal, sai tulundusühistu alles selle aasta veebruari kohtuotsusega registreeritud. Ühistupanga asutajateks on 122 eraisikut ja 32 juriidilist isikut, näiteks osaühing Kiriku Varahaldus, Tartu tarbijate kooperatiiv, Põlvamaa hoiu-laenuühistu, Kambja hoiu-laenuühistu.

Investeeringute osas poleks Eesti Ühistupank Põlva jaoks midagi muutnud. „Ma ei arva, et ühistupanga liikmeks olek või mitte olek annaks meile täiendavaid laenuvõimalusi, sest praegu on olukord pangamaastikul selline, kus omavalitsustele pakutakse väga väikese protsendiga laenu,” leidis Pelisaar. „Meil ei ole midagi nii suurt plaanis, mis viiks meie koorma kriitiliseks. Küll on meil mõnedeks investeeringuteks tõepoolest pangalaenud. Näiteks teede-ehituses. Ilmselt tuleb mõelda sellele, et staadion ümber ehitada pangalaenu abil, sest paraku nendeks asjadeks lihtsalt programmilist raha saada ei ole võimalik.”

Käesoleval hetkel on Eesti Ühistupank taotlemas krediidiasutuse tegevusluba ning positiivse otsuse korral kavandab alustada majandustegevust 2017. aastal. Pealinn on panustanud panka osalusena viis miljonit eurot.

Põlva osalus oleks liitumise korral jäänud sümboolseks. „Tulundusühistuseadus iseenesest on selline, et ühistulised ettevõtted ei ole kunagi suisa kasumist ajendatud, vaid peaasjalikult teenuse pakkumisest. Eelkõige võimaldatakse liikmetele teenust. Samas, nii või teisiti ei ole Põlva vald kunagi kaalunud sinna mingite suurte miljonite, isegi mitte kümnete tuhandete paigutamist. Kui, siis me oleksime osalenud sümboolselt. Oleks tore, kui see pank tekiks ja selle panga kontor ka Põlvas oleks,” ütles vallavanem. Põlva valla osamaks olnuks 1500 eurot.

Miks ikkagi volikogus hääled pooleks jagunesid ja mitmed hääletamast hoidusid? „Meil ei olnud siin mingeid kokkuleppeid koalitsioonis ja ma ei usu, et oli ka opositsioonis. Kõik hääletasid nii, nagu nad õigeks pidasid. Kihutustööd ka ei teinud. Võib-olla jäi infot väheks, võib-olla ka oli mõtlemisaega vähe. Tuli välja nii, et hääled läksid pooleks, aga päris palju oli neid, kes üldse ei hääletanud või olid erapooletud,“ selgitas Pelisaar.

Liitumise teema võib volikogus aga uuesti kerkida. „Ma ei ütleks, et siin sellega midagi drastilist oleks. Küll aga annab see alust arvata, et võib-olla tuleb selle teema juurde mingil ajal tagasi tulla,“ sõnas vallavanem.

Pelisaar selgitas, et talle on ühistuline ettevõtlus igati sümpaatne. „Meil kipub olema ühtedes kätes, eriti maal, aga linnas ka. Ehk ma igal juhul toetan seda, et lihaloomakasvatajad investeerivad Vastse-Kuuste lihatööstusesse ja käivitavad selle uuesti. Teisalt, ühistuline kaubandus hoiab rohkem kauplusi elus. Ausalt öelda poleks Võrumaal ja Põlvamaal paljusid poode, kui ei oleks ühistuid. Ma ei tea ühtegi maakauplust külas, mis kuuluks Selverile või Rimile,” tõi Pelisaar näiteid.

Ta viitas, et kui vaadata Saksamaad, Soomet ja teisigi Euroopa riike, on ühistulised pangad hästi levinud ja need on turvalisuse tagajad. „Need on väga konservatiivsed ja seetõttu ka püsivad ehk kindlamalt elus kui teised pangad, kus kasumit taga aetakse. Kui Eestis ühistuline pank ka päriselt tööle hakkab, siis ma usun, et ühinejaid on üsna palju,“ leidis Põlva vallavanem.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 30/06/2016 08:11:39

Lisa kommentaar