Sajad ja sajad kohalesõitnud huvilised olid sunnitud vaatama paraadi hiigelekraanile kuvatud teleri vahendusel, kuigi paraad käis neist kõigest umbes 70 meetri kaugusel. Foto: Urmas Paidre

Lubatud uhket võidupüha paraadi vaatama tõtanud tuhanded külalised jäid elamusest sootuks ilma ja olid paradoksaalselt sunnitud Võru kesklinnas viibides paraadist osa saama hoopis mobiiliäpi või teleri vahendusel.

Enneolematud autodevoorid kulgesid võidupühal igast suunast Võru poole. Rahvas nii lähemalt kui kaugemalt tahtis oma silmaga kaeda välja kuulutatud uhket paraadi ja kuulata ametist lahkuva presidendi kõnet. Oli ju samalaadne paraad Kagu-Eesti rõngaslinnas viimati 19 aasta eest ja ei saa välistada, et järgmise võimaluseni läheb taas paar aastakümmet.

Juba linna servades olid heinamaad ja platsid paksult autosid täis ja otsiti pingsalt kohta, kuhu parkida. Nagu 1997. aastal, kui Võru hullutas kogu Eestit toona enneolematu Tamula Järvemuusika suurkontserdiga.

Särtsu andis juurde ka Võru maavalitsus, kes sättis Tallinna-Võru maantee äärde saabuvatele rahvamassidele koguni tervitustelgi üles.

Paraadipaigas avanes aga päris omapärane vaatepilt: vaid kaks tribüüni, millest suurema osa täitsid kutsetega vipid, ülejäänud paraadiala oli laialt metallaedadega ja turvajatega korralikult turvatud. Rahvas tungles aedade ees ja üritas siit- ja sealtpoolt lähemale pääseda. Vaatamisvõimalust jagus paraku heal juhul vaid kolmele esimesele „reale“.

Ka bussijaama suunduva Vabaduse tänava ääred olid metallvõredega piiratud, kuid paraku oli sealgi rahvast mitu korda rohkem, kui aia äärde vaatamispositsioonidele mahtunuks.

Valjuhääldid olid aga paigaldatud nii, et kes natukenegi tribüünidest kaugemale jäi, see presidendi kõnet ei kuulnud.

Kesklinna pargis sagisid samal ajal sajad nõutud pered (paljud lastega) edasi-tagasi, jagatud kaitseliidu ja NATO lipukesed käes, kuid paraadi vaatama ei pääsenud. „Tulin juba poole üheteistkümneks siia, aga kusagil löögile ei pääse, olen proovinud siit ja sealt, et midagi näha,” kurtis mees Parksepast.

Kuna tribüünide läheduses asuvat Konsumi poodi ei saanud taradega ümbritseda, oli selle ette jäänud ülikitsuke riba ka rahva jaoks, sinna mahtusid vaid mõned kümned vaatajad. „Laske mind palun välja, ma kohe minestan,” trügis sealt üks keskealine õbluke naine meeleheitlikult eemale.

„Kurat, mitte essugi ei näe!” siunas perekond Võrumaalt ja asutas trügima Vabaduse tänava allaotsa ehk paraadi lõpp-punkti, kuuldavasti olla seal veel mingigi võimalus paraadist osa saada. „Siit ei näe midagi, eks proovime mõnes teises kohas õnne,” kurtsid võrokestest õed lastega.

„Sõitsime kohale, aga ausalt öeldes ei näinud mingit paraadi ja presidendi kõnet ka ei kuulnud,” selgitas Võru äärelinnast kohale sõitnud noorpaar.

Paradoksaalsel kombel olidki sajad ja sajad kohalesõitnud huvilised sunnitud vaatama paraadi hiigelekraanile kuvatud teleri vahendusel, kuigi paraad käis neist kõigest umbes 70 meetri kaugusel.

Paljud, kes vaatama ei mahtunud, proovisid toimuvast ülevaadet saada rahvusringhäälingu mobiiliäpi vahendusel.

„Said midagi pildistatud ka?” uuris LõunaLeht tuttavalt kirjanikult, kelle kohta öeldi, et läks paraadi pildistama. „Jaa, kõrgest tankist vaatas üks neeger välja, tema peanupu sain ikka peale,” oli viimane õnnelik.

Tõeline osaluselamus kõigi kohalolnute jaoks sündis alles siis, kui üle rahvahulga lendasid lennukid ja kopterid. Tuhanded mobiilid ja fotokad sirutusid taeva poole, et vaatamisväärset hetke jäädvustada.

„Tõesti võiks mõelda, et see ei peaks olema eliidi ega ka televisiooni jaoks mõeldud üritus. Oleks ju kena, kui ka tavalise rahva peale mõeldaks,” mõtiskles paraadi järel Liina, kes muidu elab Tartus, kuid nüüd oli oma vanasse kodulinna kohale tulnud. „Vabadusparaad võiks rohkem suhestuda ka rahvaga,” püüdis ta siiski diplomaatiliseks jääda.

„Mul naine ütles, et mis me sinna trügima läheme, vaatame parem kodus. Telekast oli küll väga kena vaadata ja Võru jättis teleri vahendusel hea mulje,” rõõmustas üks võrokesest kojujäänu tagantjärele.

Need, kel väikesed lapsed kaasas ja kes jäid paraadi vaatamisest ilma, said lohutust järelüritusest: Tamula järve ääres parkimisplatsil sai nii militaar- kui ka päästetehnikat imetleda ja paljudesse masinatesse lausa sisse ronida.

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 07/06/2017 11:42:08