Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

MEIE INIMESED. Vormikandjaks laulva revolutsiooni tõukel

Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik major Tõnis Org on kogu tööelu mundrit kandnud. Foto: Maarius Suviste

Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik major Tõnis Org on kogu tööelu mundrit kandnud, esmalt kaitseväelase, seejärel kaitseliitlase oma. Tema teenistuse ajal on maakonna malev jõudsalt edasi liikunud.

Major Tõnis Oru teenistuse tähtsamad ettevõtmised on seotud Valgamaaga, kuhu ta sõidab Võrust juba seitse aastat, alguses staabiülemana, 2012. aastast maleva pealikuna. Nendesse aastatesse mahuvad maakonna maleva olulisemad tööd.

Ülemöödunud aasta võidupüha paraadi võõrustamise eelõhtul avasime pidulikult uue hoonekompleksi. Sellesse kuulub ligi 1300-ruutmeetrine renoveeritud staabihoone, mis pärineb 1900. aastast, ja poole väiksem uus tagalakeskus, kus on töökoda-ladu. Staabihoones on relvaruumid, õppeklassid, kabinetid, ruumid eriorganisatsioonidele ja Valga üksikkompaniile. Lisaks tehti konteinerite varjualune, piirdeaed, sidemast, parklad ja haljastus,” tutvustas major üht suuremat tööd.

Tänavu 31. jaanuaril, just Paju lahingu aastapäeval, avati uus välilasketiir Metsnikul, kus lähiminevikus asus võõrriigi sõjaväebaas. Võõrriigi rajatud hooned lammutati tiiru rajamise eel.

Maleva pealiku sõnul on sealsed 100- ja 300-meetrised tosina rajaga lasketiirud kindlasti märkimisväärne täiendus nii Valgamaa kui ka kõikide Eesti kaitseliitlaste väljaõppebaasidele, sest laskeoskus on sõduri väljaõppes väga tähtis.

Org rääkis, et nüüdisaegne elektrooniliste sihtmärkide süsteem võimaldab väljaõppes saavutada lühema ajaga paremaid tulemusi, vabatahtlikele on aga aeg kõige kriitilisem ressurss. Tiiru sihtmärgisüsteemid on tarnitud nende parimatelt valmistajatelt maailmas ning lasketiirus saab harjutada nii statsionaarsete kui liikuvate märklaudade peal.

Lisaks ehitati 2,6 kilomeetrit teid ja rajati nõuetekohane tuletõrje veevõtu koht. Kokku on viimastel aastatel Valgamaa maleva objektidesse investeeritud ligi neli pool miljonit eurot.

Kõike seda on tehtud kaitseliitlastele, kelleta ei saa ükski malev eksisteerida. Kaitseliitlased on vabatahtlikud, keda iseloomustab keskmisest suurem kaitsetahe. Nad tahavad kaitsta oma kodu, kogukonda, kultuuri ja keelt. Kaitseliitlased on osa laiapõhjalisest riigikaitsest, sest just kaitseliidus on palju eri valdkondadest inimesi.

Kaitseliitlaste arv kasvanud

Tõnis Oru sõnul ei ole Valgamaa malev enam kaitseliidu väikseim struktuuriüksus. „Meil on ligi 1200 liiget, kellest vabatahtlikke tegevliikmeid on 500 ja naiskodukaitsjaid üle saja, mõned aastad tagasi oli viimaseid vaid 40.”

Kõige rohkem rõõmustab pealik maakonna aktiivsete noorte ja noortejuhtide üle, keda on rohkem kui maleva tegevliikmeid. „See annab lootust ja kindlust tulevikuks, et meie read kasvavad edaspidigi. Tähelepanuväärne on seegi, et juurdekasv on saavutatud vaatamata elanike arvu jätkuvale vähenemisele maakonnas,” kõneles pealik.

Kaitseliidu seaduse järgi loetakse aktiivseks vabatahtlik, kes panustab aasta jooksul vähemalt 48 tundi vaba aega riigikaitse hüvanguks. Valgamaa malevas on vabatahtlikke, kes panustavad kümneid kordi rohkem, kuid neidki, kes panustavad vähem.

Oru sõnul tuleb igat juhtumit eraldi käsitleda, sest välismaal töötavatel inimestel ei ole alati võimalik osaleda maleva üritustel. „Aeg-ajalt korrastame ridu, arvame välja need, kes ei ole väljaõppes objektiivse põhjuseta osalenud.”

Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaliselt organiseeritud riigikaitse organisatsioon, kuid mitte ainult sõjaliste ülesannete täitmiseks. Kaitseliidu eesmärk on anda ühiskonnale turvatunnet, igal kaitseliitlasel on oma roll ja ülesanne ohu olukorras. „Kaitseliit on suuteline oma üksused vähemalt samade standarditega vastavusse viima kui tavareservis olevad üksused. Vajaduse korral toetame ka tsiviilvõime,” märkis ta.

Valgamaa malev teeb nii sõjalis-sportlikel üritustel kui ka väljaõppe alal koostööd Läti Zemessardze Valmiera ja Cēsise pataljonidega. Kuna lõuna poolt tuleb signaale, et nad loovad taas üksuse Valka linna, tähendab see tulevikus veelgi aktiivsemat koostööd lätlastega. Loomulikult on maleval tihe ja üksteist toetav koostöö maakonna asutuste ja firmadega.

Tõuge laulvalt revolutsioonilt

Väikesest Vägeva külast Jõgevamaalt pärit Tõnis Org tunnistas, et kaitseväelaseks saada ei olnud ta lapsepõlveunistus, kuid laulev revolutsioon sütitas temas kui toona noores mehes veendumuse ja soovi panustada noore riigi arengusse. Valikut ei ole tal siiani tulnud kordagi kahetseda, mida kinnitavad nii pidevad militaarõpingud kui ka enam teadmisi ja oskusi nõudvad töökohad.

Ülemöödunud aastal lõpetas ta jalaväebrigaadi taktika- ja staabiohvitseride kursuse kaitseväe ühendatud õppeasutustes, vahepealsetesse aastatesse on tal mahtunud mitu kursust nii kodus kui lääne pool, nende seas suurtükiväe eriala kursus Soome maakaitseväes.

Teenistust alustas Org Võrus, tollases kaitseväe lahingukoolis, kust kooli ülema kohusetäitja kohalt siirdus 2009. aastal kaitseliidu Valgamaa malevasse staabiülemaks, kolm aasta hiljem jätkas maleva pealikuna.

Rotatsioon on kaitseväelaste teenistuse loomulik osa. Võru perioodi lõpul oli mitu valikut. Valga puhul sai otsustavaks piirkond ja isiklik soov täiesti uue väljakutse järele. Võrust jõuab Valka hea ilmaga ligi tunniga. Kuigi olen sõitnud nii Hargla, Antsla kui ka Sangaste kaudu, on kõigi nende teede kurvid ja puud tuttavad. Hommikuti sõites mõtlen eesootavad tegemised läbi, tagasiteel planeerin järgmise päeva või nädala tegemisi,” rääkis Tõnis Org. Ta lisas, et Valgamaal on tema südames eriline koht, ning ta loodab, et on suutnud pisikese jälje jätta ka valgamaalaste mustrisse.

Väga tähtsaks peab ta pere ja eriti abikaasa Marise toetust, tänu kellele on kodus kõik alati korras ja kes on mehe tööst tulenevatesse eemalolekutesse mõistvalt suhtunud.

Major tunnistas, et viimastel aastatel on vähemaks jäänud neid hetki, mil kogu pere korraga kokku saab, sest vanemad lapsed on juba enam seotud Tartuga. „Kogu vaba aeg kulub kodus sirguva kolme tütre ja abikaasaga koosolemiseks,” ütles Tõnis Org.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 28/07/2016 07:24:38

Lisa kommentaar