Kõrtsijüri talus Võrumaal on poolsada siga. Mullu valmis aed ümber farmi. Foto: Maarius Suviste

Seakasvatajad peavad rangelt järgima sigade Aafrika katku tõttu kehtestatud piiranguid, lehmapidajate elu nii karm ei ole, kuid õiglast piimahinda ootavad nemadki.

Maaelu edendamise sihtasutus teatas hiljuti, et toetab kuni poolesaja seaga farmide tegevuse lõpetamist, kuna bioohutusnõuete järgimine võib väiketootjatele aja jooksul üle jõu käia.

Kõrtsijüri talus Antsla vallas Võrumaal on poolsada siga. Perenaine Anne Uppin ütles, et mullu valmis 10 000 eurot maksnud aed ümber farmi. Iga kuu ostavad nad desomatte, iga nädal desoaineid. Laudariideid pesevad varasemaga võrreldes sagedamini või kasutavad ühekorrarõivaid. Veterinaarid kontrollivad regulaarselt nõuete täitmist.

„Lõpetamisele me ei mõtle, sest riigi poolt lubatud summa tuleb keskmiselt sada eurot sea kohta ja see meid ei rahulda. Lõpetades saame kahju, sest ka enne katku investeerisime lauta palju,” rääkis üle 20 aasta sigu pidanud Uppin. Ta lisas, et riik on küll teatanud soovist maksta seapidamise lõpetajatele toetust, kuid ei ole neile uusi investeeringumeetmeid pakkunud.

Anne Uppin näeb suurimat katkuohtu metsas, kus võib olla haigeid metssigu ja lõpnud loomade laipu. Katk hakkab vohama juulis, augustis ja septembris, kui inimesed käivad palju metsas.

Peremees viib piima koju kätte

Uppin ei välista võimalust, et soovi taga maksta väikestele seakasvatajatele lõpetamistoetust võib olla suurtootjate lobitöö. „Kui katk pääseb suurfarmi, on kahju mitu korda suurem, kui see on alla saja loomaga farmis. Elu on näidanud, et katk on jõudnud rohkem farmidesse, kus on tuhandeid sigu. Suurte farmide juurde sõidab palju enam sööda- ja loomaveomasinaid, mille täielikku puhtust on ilmselt raske tagada,” rääkis ta.

Uppini sõnul pole suurte ja keskmiste seakasvatajate vastandamine arukas, sest probleemid on neil erinevad. Ta lisas, et ühe-kahe sea pidajatele on ohutusnõuete täitmine tõesti kulukas, sest juba desomatt maksab üle 100 euro.

Põlvamaa põllumeeste liidu juhatuse esimees Karin Sepp ütles, et mullu lõpetasid paljud viis kuni kümme emist kasvatanud seapidajad, sest ei suutnud nõutavaid bioohutusmeetmeid rakendada. „Poolesaja ja enama emise pidajad küsisid bioohutusmeetmete elluviimiseks toetust ja neil on kõik nõuded täidetud,” lausus ta.

Kuna Võru- ja Valgamaa on kagunurgast seakasvatuses kolmandas tsoonis, ei tohi keegi sigu välja müüa. Seakasvatajad võivad liha kohapeal tarbida ja sugulastele-tuttavatele müüa.

Lehmapidajad on veidike paremas seisus, sest piima võib igale soovijale müüa.

Osaühing Metsküla Piimamees tegutseb Põlva vallas. Talus on 19 lüpsilehma. Perenaine Triinu Koor ütles, et nad on elus tänu sellele, et saavad müüa piima otse.

„Meil on toorpiima müümise luba ja peremees Üllar veab igal tööpäeval ümbruskonna soovijatele piima koju. Varem tegin ka kohupiima ja sõira müügiks, kuid tänavu enam ei tee, sest kolm last vajavad ka tähelepanu,” rääkis ta ja lisas, et osa piima saadavad nad E-Piima.

Kõneldes hinnast märkis Koor, et tööstusest saavad nad liitri eest 17-18 senti, käest kätte müües rohkem.

Lõpetamisele Metsküla Piimamees ei mõtle, sest töökoht on kodus, oskused olemas ja tootmisse on piisavalt investeeritud. Kuigi nad saavad erinevaid toetusi, oleks perenaise sõnul abi ka kriisiabi toetusest. „Uut lauta on vaja, kuid selleks raha napib,” lausus Koor.

Kui suured toetused tulevad?

Karin Sepa sõnul eraldas Euroopa Liit tänavu Eestile kriisis oleva piimasektori toetusteks 8,08 miljonit eurot, mille väljamaksmise tingimused ei ole veel teada. Küll aga on teada, et järgmise aasta septembriks peab see raha toetustena olema välja makstud.

Maaeluministeerium on seisukohal, et kellel on alla saja lüpsilehma, saab ühe looma eest 200 eurot lisatoetust; kellel 101 kuni 400 lehma, 1000 eurot ja suure karja pidajad jääksid lisatoetuseta. Sepp ei pea sellist lähenemist õigeks, sest 400 ja enama pealistest lüpsikarjalautadest tuleb 60 protsenti Eestis toodetavast piimast ning riik peab kõiki tootjaid võrdselt kohtlema.

„Alla saja loomaga lüpsifarmid peaks tõesti enam toetust saama, sest nende kulutused on suuremad. Osa väikeste farmide omanikke on leidnud väljapääsu piima käest kätte müümises,” märkis Sepp.

Ta tõdes, et Eestis toodetakse praegu piima rohkem, kui kohapeal suudetakse tarbida, kuid riik peaks leidma niisuguse lahenduse, kus ta ületootmisest kasu saab. „Piimakvootide kadumise järel kasvas Iirimaal piima tootmine ligi kolmandiku ja Iiri piimatooteid on kogu Euroopas,” tõi ta näite.

Toodangu õiglasel müümisel on oma roll ka kaubanduskettidel ja töötlejatel. Osa poode müüb piima koguni 35 eurosendiga liiter. „Võib oletada, et kaubandusketid eelistavad tööstusi, kust piimatooteid odavamalt saab. Hea kauplemistava, erinevate sektorite tihe ja edukas koostöö annaks piimatootjatele veidike lootust kriis üle elada,” pakkus Sepp.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 28/07/2016 08:00:18