N-ö Läti viinaralli hakkas Antsla tarbijate ühistu poode puudutama märtsist-aprillist. Pildil Kobela kauplus. Foto: Maarius Suviste

Ohtras koguses alkoholi ostmine piiri tagant Lätist on viinud miinusesse nii mõnegi piiri lähedal asuva toidupoe. Kõnekas fakt on aga, et praegu kahte, peagi juba ilmselt kolme poodi pidava firma osa omanikke ja juhatuse liikmed elavad Võrumaal või on siit pärit ning omavad kriminaalset tausta.

N-ö viinaralli ehk suurtes kogustes viina ja õlle järel käimine Lätist on hoo sisse saanud just viimasel ajal. Ühismeedias levivad isegi teated, et mingi seltskond on minemas Lätti alkoholi järele koguni bussi ja suure seltskonnaga ning veel on vabu kohti.

Üldjuhul aga ei käida Lätist alkoholi lademetes toomas suvalistest poodidest, vaid Alko1000 kaubamärki kandvatest kauplustest, mis praegu asuvad nii Valga kui ka Ikla piiripunktis. Vähemalt üks seda kaubamärki kandev alkoholipood peaks tulema sel aastal Lätti veel. Valkast saab alkoholi teistestki seesugustest spetsiaalsetest kauplustest.

Tõrva tarbijate ühistu juht Ilona Leetma ütles, et see alkoholiralli on nende poodide alkoholimüügikäibe viinud miinusesse. „Käibe langus on kange ja lahja alkoholi pealt,” sõnas ta.

Kõige rohkem mõjutab see just ühistu nelja Valga linnas asuvat poodi, kuid kaudselt ka teisi. Leetma lisas, et oluliseks faktoriks on siin seegi, et Lätis hakatakse alkoholi müüma juba kell 8, erinevalt Eestist, kus pood võib alkoholi müüa alles kella 10st. Mõlemas riigis lõpeb alkoholimüük kell 22.

Varstu ja Mõniste poe käive miinuses

Antsla tarbijate ühistu Varstu ja Mõniste kaupluse olukord on veelgi drastilisem, kuna nende poodide käive on juba mitu kuud miinuses. Mida kuu edasi, seda suuremaks miinus kasvab. Ühistu kaubandusjuht Loore Jõela aga kinnitas, et praegu ei plaani nad siiski ühtegi poodi sulgeda, suurimaks kahjumiallikaks ühistule on hoopis rändkauplus.

Jõela sõnul hakkas n-ö viinaralli puudutama nende ühistu poode märtsist-aprillist. Probleem on tema sõnul selles, et kui inimene läheb tooma alkoholi piiri tagant, siis ostab ta korraga ka toidukaubad sealt.

Jõela ise käis paar nädalat tagasi Valkas kaubanduskeskuses Mego ja nägi oma silmaga, et pood oli nädalavahetuse jooksul ostetud täiesti tühjaks. Nii palju jäi talle silma, et liitrine Absoluti viin maksis 12.99 (Vene ja Eesti piiride vahelt tax free kauplustest saab liitri viina kätte siiski veel tunduvalt odavamalt).

„Me ei saa otseselt kellelegi ette heita, et inimene Valkas või Apes ostmas käib,” nentis Loore Jõela.

Krabi poodi pidav Lenno Kangur ütles, et tema ei oska oma poel ja viinarallil seost näha, kuna hakkas poodi pidama alles selle aasta algusest ning pigem on poe käekäik läinud tõusvas joones. Poes käib ka lätlasi, sest Krabi ja piiritaguse Korneti vahel on vaid kaheksa kilomeetrit. Osa lätlasi käib Eesti poolel puidutsehhis tööl ja siis käivad nad ka toidupoes. Samuti külastavad lätlased poega samas hoones asuvat kõrtsi.

Alko1000 kaubamärgi all poode pidava ET Investi juhatuse liige Einar Visnapuu oli parajasti Horvaatias, kui LõunaLeht talle helistas. Visnapuu on ennegi öelnud, et neile on selliste alkoholipoodide pidamine äri.

„Ma olen selle peale mõelnud, et kas maapoed on alkoholipoed,” sõnas Visnapuu. „Ma ei usu, et see asi nii hull on. Pigem on harjutud oma mugavusastmes elama.”

Ta lisas, et nende poodides näiteks Võrust eriti palju inimesi ei käi.

Kriminaalse taustaga isikud

Kogu selle loo juures on huvitav tõik aga see, et suur osa Alko1000 kaupluste omanikest ja juhatuse liikmed on võrumaalased, kusjuures mõlemad juhatuse liikmed on varem kriminaalselt karistatud.

Jaanuaris Lätis asutatud firma ET Investi omanikud on võrdsetes osades Võrumaa transpordiettevõtja Urmas Plangi, Einar Visnapuu abikaasa Aili Visnapuu, Marko Palm ja Tano Toomjõe. Juhatuse liikmed on Einar Visnapuu ja Antslast pärit Toomas Toomjõe. Kaks viimast on varem kriminaalkorras karistatud.

Ajaleht Äripäev uuris välja, et Toomas Toomjõe mõisteti eelmisel aastal süüdi alkoholi ebaseadusliku käitlemise eest, kuna 2012. aastal pruulis ta koos nelja kaaslasega Antslas klaasipesuvedelikust viina ning kokku töödeldi 18 000 liitrit alkoholi. Tolle tegevusega kaotas Eesti riik aktsiisi – Tartu maakohtu hinnangul veerand miljonit eurot. Toomjõe tunnistas end süüdi, sai oma karistuse kokkuleppemenetlusega, milleks algul pidi olema 10 kuu pikkune reaalne vanglakaristus, kuid hiljem määras kohus karistuseks 298 tundi ühiskondlikku tööd.

Einar Visnapuu sai aga kriminaalkaristuse 2007. aastal, kuna raius neli aastat varem koos partneritega rohkem metsa, kui harvendusraie normid lubasid. Riigile tuli üheskoos maksta kahju üle 1,3 miljoni krooni. Väidetavalt on Visnapuu oma osa tagasi maksnud, kuid kohtutäitur võib tulla teiste asjaosaliste raha tema käest välja nõudma.

Alko1000 kaubamärk kuulus varem OÜ-le ERKA Invest, mille osanik oli 2013–2014 Einar Visnapuu ja pärast seda kuni 2016 jaanuari lõpuni Aili Visnapuu.

LõunaLeht sai telefoni teel korraks ühendust ka hea mainega Võrumaa transpordiettevõtjaga, nüüdse viinapoodide ühe osaniku Urmas Plangiga. Plangi ütles, et transpordist võib ta rääkida, kuid viinapoodide teemat ta ei kommenteeri.

Kiire küsimuse peale, et kuidas ta sattus seltskonda, kus on ka kaks kriminaalselt karistatud isikut, vastas Plangi: „Sellepärast ma ütlen, et ma ei kommenteeri”, ja lõpetas kõne.

 

 

REPLIIK

Kui palju vajab eestlane alkoholi, et selle toomiseks eraldi reis ette võtta?

Tänavu aasta algusest tõusis Eestis alkoholiaktsiis. Tavaline inimene – sealhulgas mina, kes pole sugugi karsklane – küsib: ja mis siis?

Joon vähemalt korra nädalas veini, vahel sagedaminigi, mõnikord kokteilina džinni või rummi, sünnipäevadel ehk juurde ka konjakit või kalvadost. Nii minul kui ka mu parimatel sõpradel on väike sissetulek, kuid meist keegi ei kurda, et me ei jõuaks neid jooke siit Eestist osta. Täiesti joodava veini saab kätte juba alates neljast eurost. Minu meelest pole ka õlu poes kallis, pidevalt on allahindlused. Minu tutvusringkonnas on aga ka inimesi, kes absoluutselt alkoholi ei tarvita, sünnipäevadel ehk paar pitsi võtavad.

Mõtlen, et kui palju ma peaksin alkoholi tarvitama, et mul rahaliselt tasuks juhul, kui ma otse piiri ääres ei ela, minna alkoholi järele Lätti? Ja olgu, kui ma läheksin ja tooksingi nii palju alkoholi, siis kui palju mul seda alkoholi oleks ja mitu päeva järjest peaksin ma ennast täiesti pildituks jooma, et bensiiniraha kulutamine ära tasuks? Tõsi, paar inimest on mulle öelnud, et nemad on käinud Võrust Valkas joogi järel siis, kui on tulemas suurem juubeli tähistamine koos paljude külalistega.

Ega seal muud olegi arvata, kui et väike mass Eestis joob meeletutes kogustes alkoholi (aastal 2013 joodi Eestis ühe elaniku kohta 10 liitrit 100 protsenti alkoholi) ning need, kes ostavad nüüd Läti piirilt tohututes kogustes alkoholi, müüvad seda vaheltkasuga teistele edasi.

Imestama paneb aga, miks käivad nii kaugelt nagu Ikla piiripunktist napsi ostmas ka soomlased, kui Soome-Eesti vahet käivatelt laevadelt saab alkoholi väga soodsalt. Ise ostsin näiteks kuu aega tagasi ploki 0,3-liitristes purkides Crowmoori kvaliteetset siidrit (sellest jätkub ilmselt järgmise suveni) ning plokk maksis vaid 16.90, kuid „prostamad” lahjad alkoholid on seal veelgi odavamad.

ELINA ALLAS

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 28/07/2016 09:07:48