Kagu-Eestil on lennuliikluses täita oluline roll. Üle Võru-, Põlva- ja Valgamaa lendab päevas kuni 150 lennukit, nende hulgas kuni 853 reisijat mahutav maailma suurim reisilennuk Airbus 380. Lennuliinid Kagu-Eesti taevalaotuses kulgevad nii Dubaist New Yorki ja San Franciscosse kui ka Euroopast Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea suurlinnadesse. Varem siit üle läinud maailma pikim lennuliin Singapurist USAsse aga enam maailma pikim ei ole. Miks küll?

Ilm Kagu-Eesti kohal on selgemast selgem, taevalaotuses lendab lennuk, nii et valge jutt taga. „Näe, vaata, Qatar Airwaysi liinilend Doha-Miami,” teatab üks mees teisele. Too viimane ei jõua ära imestada. Kuid see pole veel kõik.

„Kui Miami lennuk on läinud, tuleb Dallas, New York, Chicago, Boston,” ütleb huviline. Alguspunkt neil Qatar Airwaysi lendudel on kõik üks, Katari pealinn Doha. Et tekiks ettekujutus, kust lennud alguse saavad, olgu öeldud, et Katar on riik Lähis-Idas Pärsia lahe rannikul ning sel on piir Saudi Araabiaga.

Dubaist, Araabia Ühendemiraatide suurimast linnast, saavad samuti alguse mitmed üle Võru- ja Põlvamaa kulgevad liinid. Näiteks lennufirma Emirates lennukid lendavad säärastesse maailmalinnadesse nagu näiteks Washington, Los Angeles ja San Francisco.

Ja loomulikult sellega üle Kagu-Eesti lendavate lennukite nimekiri ei lõpe. Kaugel sellest.

„Aga kus sa seda kõike tead?” küsib too mitteteadlik imestunult. Siin ei ole saladust: nimelt leiab aadressilt www.flightradar24.com info kiiresti üles. Kui huvi on.

Sellelt leheküljelt näeb hästi, kuidas lennukid Lõuna-Eesti kohal näiteks Piusa-Orava kandis Eesti õhuruumi sisenevad, kust nende lend alguse sai, kust kaudu Eesti õhuruumist väljuvad ning kuhu lõpuks tee välja viib. Kui vaid tahta, näeb kõike seda ka 3D-vaates, mis on vaid ühe kliki kaugusel. Näiteks vaata või (kui tõesti midagi targemat teha ei ole), kuidas Air France üle Eesti Pariisist Shanghaisse või Rossiya Varnast Peterburi lendab.

Kuid millised lennud veel üle Kagu-Eesti lähevad? Mitu lennukit päevas? Kust tulevad, kuhu lähevad? Nendele küsimustele annab kõige adekvaatsemaid vastuseid otse Tallinna lennujaama külje all asuv Lennuliiklusteeninduse AS.

Üle Võru-Põlva Jaapanisse

Kui mitu lennukit üle Eesti päevas lendab, see sõltub suuresti aastaajast. Lendude arv erineb päris suurel määral suvisel ja talvisel perioodil, ütleb lennujuhtimisosakonna juhataja Üllar Salumäe. Suvisel ajal on keskmine lendude arv päevas 650‒670 (maksimumpäev sel aastal on olnud 713 lennuga), talvisel aga 460‒480 lendu. Kõige rohkem lende on neljapäeviti ja reedeti.

Üle Võru-, Põlva- ja Valgamaa lendab päevas 100‒150 lennukit. Maakondade kaupa erinevust välja tuua ei saa, ühtviisi head võimalused lennukeid märgata on kõigi kolme maakonna elanikel.

Lõuna-Eesti kohal on mitu lennukoridori ja sisenemispunkti. Peamised liiklusvood, mis Lõuna-Eestit ületavad, tulevad Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopast Peterburi, Kesk- ja Ida-Euroopast Kaug-Itta (peamiselt Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea suurlinnad) ja Lähis-Ida suurtest lennujaamadest USAsse. Pisut väiksem liiklus on Moskvast USA ja Skandinaavia poole ning Lõuna-Euroopast Soome. Kõik need mainitud suunad toimivad mõlemat pidi, lisab Üllar Salumäe.

Salumäe sõnul on Lennuliiklusteeninduse ASi kliendibaasis tuhatkond klienti ja kõik nad võivad potentsiaalselt üle Lõuna-Eesti lennata. Sagedasemad on ehk Venemaa lennukompaniid Rossiya ja Aeroflot, Araabia suur kolmik Emirates, Etihad Airways ja Qatar Airways ning Lufthansa ja Finnair.

Üle Kagu-Eesti lendavad väga erinevad lennukitüübid. Pikamaalendudel on esindatud peaaegu kogu palett suuri reisi- ja kaubalennukeid, sh Airbus 330, 340, 350, 380 ja Boeing 747, 757, 767, 777, 787. Maailma suurim reisilennuk Airbus 380 mahutab maksimaalselt 853 reisijat.

Enamik mainitud lendudest on liinilennud. Tellimuslendude arv on tavaliselt seotud näiteks mõne lähikonnas toimuva suurema üritusega (nt Peterburi majandusfoorum, suured spordivõistlused jne).

Lennupikkus 18 tundi

„Eksootikat on raske määratleda. Mis võib tunduda eksootiline teile, on meile tavapärane, ja ka vastupidi,” vastab lennujuhtimisosakonna juhataja Üllar Salumäe küsimusele, millised on olnud kõige eksootilisemad lennud üle Lõuna-Eesti.

Kuid olgu siiski öeldud, et mõned aastad tagasi läks muu hulgas ka üle Lõuna-Eesti maailma pikim (kestuselt) lennuliin Singapurist USAsse, lennupikkus oli ligi 18 tundi. Ka nüüd lendab Singapur Airlines sama liini, aga kuna tehakse vahemaandumine Moskvas, siis see liin enam pikimate hulka ei kuulu.

Lennukite kiirus õhus sõltub Salumäe sõnul paljudest parameetritest: tuulest, kõrgusest, massist, lennufaasist, lennukitüübist jne. Keskeltläbi on tänapäevaste reisilennukite kiirus maapinna suhtes 450‒490 sõlme (meremiili tunnis) ehk siis 800‒950 kilomeetrit tunnis. Seega näiteks Võrumaa ületamine ei võta aega üle kümme minutit.

Korraga töötab kuni 11 lennujuhti

Tallinna lennujuhtimistornis olevad lennujuhid ei tegele tegelikult lendude juhtimisega Lõuna-Eesti kohal. Tornid on mõeldud lennujaama lennuliikluse juhtimiseks ja Tallinna torn lennujuhtimisüksusena juhib ja korraldab Tallinna lennujaama lennuliiklust.

Lõuna-Eestist üle lendavaid lennukeid juhivad Tallinna piirkondliku lennujuhtimiskeskuse lennujuhid. Korraga võib lende Eesti õhuruumis juhtida kuni 11 lennujuhti. Tööd tehakse vahetustes, st üks lennujuht juhib tavaliselt lende umbes poolteist tundi ja siis järgneb pooletunnine puhkepaus.

Töövahetuste pikkus varieerub 7‒11 tunnini sõltuvalt tööpositsioonist ja kellaajast. Öösel, kui liiklust vähem, on ka lennujuhte vähem vaja, aga see-eest päevasel tipptunnil on neid korraga rohkem tööl.

 

Praegu on Lennuliiklusteeninduse ASis pisut alla 60 lennujuhi. Nimekirjas on 70 lennujuhti, aga osa neist on lapsehoolduspuhkusel, osa alles läbib väljaõpet töökohal ning kümmekond teeb lisaks ka muid töid ettevõttes ja töötab seega lennujuhina osalise koormusega.

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 18/08/2016 09:07:24