Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Vankri kahes suunas tirimine viis vallavanema tagasiastumiseni

Rein Järvelill.

Ööl vastu esmaspäeva avaldas Meremäe vallavanem Rein Järvelill oma selgitava pöördumise vallakodanikele ja astus vallajuhi kohalt tagasi. „See tuli kõigile äkitselt. Olime kõik sõnatud, nii opositsioon kui koalitsioon,” tunnistas volikogu esimees Mihhail Link. Mis saab vallast edasi ja mida Järvelill nüüd edasi teeb?

„Astun tagasi, sest mul pole enam võimalik meremäelastele vallavanemana midagi anda. Valla juhtimisel on kõige olulisem vallavanema ja volikogu koostöö ja ühes suunas liikumine, ainult nii saab elu edeneda,” kirjutas Järvelill. „Vallaelanike jaoks on ees seismas ülitähtsad otsused, mis hakkavad kujundama meie järgnevate aastakümnete tulevikku. Häid otsuseid on võimalik teha ainult volikogu ja valitsuse tihedas koostöös, mitte vastandumises.”

Hoolimata Võrumaal asuva Meremäe valla valitsejate-otsustajate vägikaikavedudest, tundus käik äkiline. „Siin oli neid asjaolusid palju. Kui volikogu tegi selliseid otsuseid, nagu ta tegi siiamaani, tähendas see seda, et vallavalitsuse töömotivatsioon oli väga väike. Sellisel juhul vallajuht olla on väga keeruline. Isegi kui neil on mingi plaan, aga mingeid tegevusi ei järgne ja valitsuse ettepanekud saadetakse ainult tagasi, on kuidagi keeruline läbi rääkida,” ütles Rein Järvelill LõunaLehele.

„Kui on öeldud, et minu isik on see, et peab kogu aeg vallavanemaga võitlema ja ei saa haldusreformi teha normaalselt, siis siit see otsus tagasi astuda. Just enne volikogu, kui on viimased võimalused teha neid otsuseid, mis on vallarahvale kõige paremad,” põhjendas endine vallavanem.

Selle käiguga loodab ta, et tähelepanu kaob temalt ja volikogus mõeldakse rohkem, mis saab vallast edasi. „Kõige targem oleks, kui tekiks volikogus selline koalitsioon, kes reaalselt suudab ka mõistlikke otsuseid vastu võtta. Praegu on kõige keerulisem haldusterritoriaalne reform ja peab suhtlema kõigi osapooltega. Aga kui sa ei tea, kes su meeskonnas või su seljataga on, siis on kõike seda peaaegu võimatu teha,“ selgitas ta.

Haldusreformist konkreetsemalt rääkides on Meremäe tõesti seisus, kus ühtegi nõuetele vastavat läbirääkimist praegu ei käi. „Valikuteks ongi ju jäänud kas sundliitmine või siis proovida seto valda teha. Isegi siis, kui Koduvalla soov täitub, et kuidagi õnnestub Vastseliina vallaga liita, siis Meremäe-Vastseliina, võib-olla Orava ka sinna, viib ikkagi jälle sundliitmiseni. Seal ei anna rahvaarvu poolest välja,” rääkis Järvelill.

Volikogu esimees: asi ei ole kena

Vallavolikogu esimees Mihhail Link tundub veel ka päev hiljem Järvelille käigust üllatunud olevat. „Minule tuli see samamoodi äkitselt ja see tuli kõigile äkitselt. Esmaspäeval oli volikogu eelistung ja seda punkti ei saanud ees olla, kuna seda ei teadnud. Olime kõik sõnatud, nii opositsioon kui koalitsioon,” ütles ta LõunaLehele.

„Ütlen niipalju, et asi ei ole kena. Mina leian nii. Aga igaüks on omaenda peremees. Praegu on kõige keerulisem aeg,” sõnas Link. Kas rohkem etteteatamist või ultimaatumeid stiilis „seda ja seda ära ei tee, siis ma lähen ära” oleks volikogu esimees kindlasti eelistanud.

Peale märtsis protestimist ja vallavanema umbusaldamise katset, mis muutus palaganiks, astus Arno Vares järgmisel kuul volikogu esimehe kohalt tagasi. Tema järel volikogu esimeheks saanud Link ütles ametisse asudes oma eesmärgiks olevat koostöö.

„Minu eesmärk volikogu esimehena on saavutada Meremäe vallas rahu ja koostöö,“ ütles Link pärast valituks osutumist. „See tähendab, et volikogu ja vallavalitsus peavad ajama ühist asja ning see peab vastama vallarahva ootustele. Olen volikogu esimees, kes kindlasti kuulab ära kõigi arvamuse.”

Sellele juhtis oma pöördumises tähelepanu ka Järvelill. „Kahjuks puudub mul volikogu toetus ja koostöö, mida ei ole muutnud ka uue volikogu esimehe valimine, kuigi koostöö ja kodurahu saavutamine oli volikogu esimehe üks peamine lubadus esimeheks saades. Meie nägemused valla tulevikust ja väärtustest on liiga erinevad,” tõdes ta.

Link aga isiklikult konflikti vallavanemaga ei tunnetanud. „Ma ei saa öelda, et ma temaga läbi ei saanud. Hiljuti istusime, panime koos volikogu materjalid kokku, rääkisime teemadest-värkidest. Ei näinud ühtegi probleemi. Ma ei süüdista kedagi,” meenutas ta LõunaLehele.

„Ma olen palju kompromisse leidnud. Olen opositsiooni ideid toetanud ja need otsused on läbi läinud. Kas ta kõige paremini on õnnestunud ... Ega kellelgi ei õnnestu kõik kõige paremini,” lisas Link.

Vaba ja vallaline ja saadaval

Kohalike valimisteni on aega üle aasta. Kes uute omavalitsuste tekkeni valda juhib? „Ei oska öelda. Esmaspäeval oli volikogu kokku kutsutud, aga Koduvalla inimesi oli seal väga vähe. Natuke arutasime ka seal teemat, kes siis võiks vallavanem olla. Need, kes kohal olid, väga arvamust ei avaldanud,” ütles Järvelill.

„Tulevase vallavanema kohta on neil raske öelda, sest lahkumine tuli nii ootamatult. Ma ei oska midagi öelda selle peale. Pole kuulnud, et kellelgi oleks mingi nägemus. Kes see saab kedagi välja käia?” oli vallavolikogu esimees Mihhail Link nõutu.

Järvelillele tuleb esitada sama küsimus kui viie kuu eest: mida ta edasi teeb? „Ega ma ei tea, ma olen vaba ja vallaline ja saadaval, eks vaatame,” naljatas Järvelill.

Ka neile, kes võisid tema käiku allaandmisena näha, mõtles Järvelill oma pöördumises. „Vabandan kõigi ees, kes tunnevad täna, et olen neid reetnud või maha jätnud või lihtsalt alla andnud. Demokraatia vastu ei saa, kui rahvas on valinud endale meelepärase volikogu ja kui selle volikogu enamus ei toeta, vaid veab vankrit teises suunas, siis pole vallavanemal midagi teha. Jõud saab otsa, motivatsioon kaob ja ilma motivatsioonita juht on kõige viletsam juht. Ma ei saa ega taha olla halb juht, jätkan oma valijate esindamist volikogu liikmena,” kinnitas ta lõpetuseks.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 25/08/2016 07:33:12

Lisa kommentaar