Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kas ministeeriumi jäikuse tõttu ootab loomi nälg või tapalava?

Kuiva heina tegemine on olnud sel suvel väga raske. Olude sunnil on siin-seal pallitud ka märga heina. Foto: Maarius Suviste

Tänavuse vihmase juulikuu tõttu ei saanud paljud talunikud heina teha 10. augustiks, nagu nõudis maaeluministeerium PRIA kaudu selleks, et pindalatoetust anda. Paljud talunikud pidid kraapima kokku juba mädanema läinud märja heina. Samal ajal aga pikendas Läti heinategu septembri keskpaigani.

Võrumaa talupidajate liidu tegevjuhi Marika Parve sõnul tekitas pidev vihm ja tähtaeg 10. august paljudele põllumeestele probleeme. Heina tohtis purustada vaid 15 protsenti kasutuses olevast põllumaast.

„Paljudel jäi hein põllule, oli isegi juba kaarutatud ja vaalutatud,” sõnas Parv. „Paljud põllumehed on olude sunnil pallitanud märja heina. Heinal pole enam kvaliteeti.”

Talupidajate keskliit esitas ka maaeluministeeriumile palve, et heina niitmise ja kokkukogumise tähtaega pikendataks, kuid ministeerium talunikele vastu ei tulnud. Pikenduspalvega sooviti leevendada just nende talunike olukorda, kes teevad heina loomadele. Samal ajal aga naaberriik Läti pikendas heinategu lausa 15. septembrini ehk lätlased saavad teha heina kuu aega kauem ilma ohuta, et neilt põllutoetus ära võetaks.

Maaeluminister Urmas Kruuse vastas talupidajatele muu hulgas: „Tuginedes riigi ilmateenistuse ja Eesti taimekasvatuse instituudi vaatluste andmetele, ei saa aga väita, et käesoleva aasta ilmastikuolud olid enne määruses sätestatud tähtaega erakorralised kogu Eestis. Tavapärasest suurem sademete hulk Eesti mõnes piirkonnas ei too meie hinnangul siiski kaasa vajadust lükata edasi otsetoetuse saamise nõudena sätestatud põllumajandusmaa niitmise ja niite kokkukogumise tähtpäeva.”

Kuiva heina puudus

Kuigi PRIAle sai esitada teatise erandlike ilmaolude kohta, paljud põllumehed seda ei teinud, sest kartsid sattuda PRIA kontrollitavate nimekirja. Neile, kes oma murega otse PRIAsse pöördusid, öeldi, et kontrolli alla nad lähevad ja ilmselt seepärast oli ka teatise esitanute arv nii väike, arvas üks talumees. Osa lootis heina ära teha veel pärast 10. augustit, enne kontrollide saabumist.

Marika Parv nentis, et sel talvel on loomadel tulemas just kuivaine puudus, sest silo jõuti juuli jooksul ära teha küll ja osa talunikke veel teeb silo. Nüüd otsitakse kvaliteetset põhku, et silo söötmist tasakaalustada.

Mõniste talunik Rein Lepp, kes peab hobuseid, kuid elatub ka heina ja kuivsilo müügist, ütles, et temal läks vihma tõttu hein hukka koguni 20 hektaril.

„Kuiva heina tegemine on olnud sel suvel väga raske,” märkis Lepp. „Põhilisel heinaajal juulis olid vaid üksikud kuivad päevad.”

Enne 10. augustit niitis Lepp 20 hektaril heina lihtsalt maha, lootuses, et saab selle ära koristada. Niiskena sai see ära pallitud, kuid ilmselt pool sellest heinakogusest võib osutuda söötmiskõlbmatuks. Kui PRIA tähtaeg poleks kukkunud, oleks ta jäänud ootama kuivemaid ilmu.

„Mitmetel põllutükkidel oleks praegu korralik hein, mida saaks loomadele söödaks varuda, aga nüüd on juba koristatud,” sõnas Lepp.

Oma loomadele sai ta siiski heina varutud, kuid see moodustab vaid viiendiku heinast, mida ta tegelikult teeb. Leppa päästis mõnevõrra see, et osa tema maid asub kaitsealadel ning seal võis teha heina 20. augustini.

25 hektarit hukka läinud heina

Anonüümseks jääda soovinud talunik, kes kasvatab 400 lammast, ütles, et tema sai tehtud vaid 25 protsenti planeeritud heinast, kuid sellestki 30 protsenti söödaks ei kõlba.

Paraku tähendab see seda, et tapalavale peab enne talve minema rohkem lambaid kui planeeritud. Hukka läks tal hein koguni 25 hektaril, osa heina võeti üles, osa puhul lihtsalt loobuti.

„Olukord oli ja on endiselt väga ebasobiv,” sõnas talunik. „Küllaltki hellaks on teinud ilmateade, keeruline on rihtida ja sihtida.”

Raskusi oli tal ka silotegemisega, kuna kevadel ja juuni algul valitses põud ning esimene niide andis välja vaid 25 protsenti silo. Ta loodab siiski, et saab silo juurde teha. Ka kuiva heina loodab ta mõned pallid veel teha.

Kui midagi üle ei jää, tuleb taluniku sõnul hakata heina ostma Poolast, sest siloga koos on ta praeguseks varunud vaid poole vajaminevast loomasöödast.

„Eesti otsustajad Eesti konkurentsivõimet ei kasvatanud,” nentis talunik. „Põllumajanduses on tootmise pool olulisem kui PRIA kontrollimise pool. Kui terve sektor peab lollusi tegema, ei ole see mõistlik.”

OÜ Lõunapiim tegevjuht Meelis Mõttus ütles, et ka nemad on saanud korraliku kvaliteediga kuiva heina vähe teha. Palju heina, mis oli plaanitud kuivaks heinaks, läks hoopis silopalli. Osa heina, mis muidu läinuks söödaks, võeti siiski üles ja seda kasutatakse nüüd allapanuks. „Ära me ei sure, aga midagi head ei ole,” lausus ta. „Selle eest silo on meil korralik.”

Mõttus märkis, et neil on tehtud ka heinakuivatiprojekt, kuid siiani ei ole nad sellele raha saanud. Lääne-Euroopas on heinakuivatid laialdaselt kasutuses, Eestis on teadaolevalt praegu ainult üks. Kuivatiga saaks aga toota palju parema kvaliteediga kuivheina.

Sakslane loodab Eesti rehepapluse peale

Natuke kergem on neil, kes heina ostavad ja tegid selleks õigel ajal lepingud ära. Tänu sellele läks hästi ka Valgamaal vana-tori hobuseid kasvataval Ute Wohlrabil.

Tema aga imestas, miks ei võtnud Eesti talunikud kokku ega läinud pealinna protestima. Ühtlasi loodab ta, et eestlaste seas on veel piisavalt rehepaplust ja nad tegid heina ka pärast 10. augustit. Tema pähe ei mahu mõte, et inimene peab oma loomad selle pärast tapalavale viima, et riik ei luba kauem heina teha. Näiteks oma vana-tori tõugu hobustest ei saaks ta nii kergelt loobuda.

„Need, kes säilivusaretusega tegelevad, ei saa saata 50 protsenti loomi kombinaati,” sõnas Wohlrab. „Mina sakslasena loodan Eesti rehepapluse peale ja et inimesed võitlevad oma loomade hea elu eest kasvõi PRIA vastu. Ma loodan, et ametnikel-inimestel hakkab mõistus pähe jõudma, kui loomad surevad. Mina PRIA ametnikuna enam öösel magada ei saaks, kui minu otsuse pärast loomad nälga sureksid.”

Mida vastab PRIA talunikele?

Andrus Rahnu, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja:

10. august on rohumaade hooldamise tähtajana sätestatud maaeluministri määruses. PRIA pädevuses ei ole tähtaja üle-eestiline muutmine ehk määruse muutmine.

Kokkuvõtlikult: kui sademete hulk on tavapärasega võrreldes erandlikult suur olnud, siis ei ole kohalikele normidele vastavate agrotehniliste võtetega vastuolus see, kui söödavarumine loomadele lõpetatakse esimesel võimalusel pärast 10. augustit.

Kuid arvestada tuleb sellega, et juhul kui määruses sätestatud tähtajaks ei jõua nõutavaid töid tehtud, tuleb sellest esimesel võimalusel (hiljemalt 15 tööpäeva jooksul) PRIA-le teatada ja teatises täpselt kirjeldada asjaolusid, mis töid takistasid. Kui erandlikud asjaolud leiavad kinnitust, siis on võimalik maksta otsetoetust ka nende maade eest, mis on tähtajaks niitmata või niide koristamata.

PRIAsse on praeguseks laekunud ligi 150 põllumehelt teatised erandlike asjaolude kohta, mis pole võimaldanud töid rohumaal tähtajaks ära teha. See moodustab veidi alla ühe protsendi toetuse taotlejate üldarvust.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 25/08/2016 07:40:21

Lisa kommentaar