Esmaspäeval toimub riigikogus esimene hääletusvoor presidendi valimiseks. LõunaLeht uuris Võru-, Valga- ja Põlvamaa valimisringkonda esindavatelt riigikogu liikmetelt, kelle poolt nad hääle riigikogu hääletusvoorus annavad ja miks nad just seda kandidaati eelistavad.

Kohe vastas IRLi saadik Maire Aunaste. „Esiteks: mis mõte oleks salajastel valimistel, kui needsamad valijad oma valiku kõigis lehtedes juba enne valimist teatavaks teevad? Teiseks: kui erakond on oma kandidaadi presidendivalimisteks esitanud, siis on eetiline, et sama kandidaadi poolt riigikogus ka hääletatakse,“ ütles Aunaste. IRLi ja Vabaerakonna fraktsioon on toetust avaldanud Allar Jõksile.

Reformierakondlasest riigikogu liikme Meelis Mälbergi eelistus ühtib erakonnaga. „Praegustest kandidaatidest oleks parim president Siim Kallas. See on minu selge veendumus,” kinnitas ta.

Ent Mälberg ei välista presidendi riigikogus valituks saamiseks ka kellegi teise toetamist. „Samas annan endale selgelt aru, et latt on kõrgel ja 68 häält kokku saada on väga keeruline. See nõuab kõigilt riigikogu erakondadelt kompromisse. Kui riigikogu hääletusvoorudes suudetakse leida piisav ühisosa ja mõni teine kandidaat leiab endale 67 toetajat, siis minu taha asi ei jää ja vajalik 68. hääl minult ka tuleb,” selgitas ta.

Keskerakonna fraktsiooni liige Anneli Ott toetab samuti oma erakonna ülesseatavat kandidaati. „Minu eelistuseks presidendivalimistel on Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps. Mailis on julge ja tark naine, kes seisab Eesti rahva eest sõnades ja tegudes. Me oleme seda näinud nii tema tegevuses ministrina kui ka riigikogulasena. Tegemist on tööka inimesega, kes suudaks presidendina Eesti rahva ühendada,” leidis ta.

Ott peab oluliseks, et president mõistaks Eesti erinevais paigus elavate inimese olukorda. „Endise omavalitsusjuhina sümpatiseerib mulle väga, et Mailis on ette võtnud suuremahulise omavalitsuste külastamise. Ta on tänaseks külastanud ligikaudu 150 omavalitsust, see suur töö on tunnustust väärt ja andnud kindlasti väga hea ülevaate sellest, mis elu Eestis tegelikult elatakse. Riigipea peab olema hästi kursis Eesti inimeste murede ja rõõmudega ning olen veendunud, et Mailis Reps on seekordsetel presidendivalimistel Eestile parim valik,“ kinnitas ta.

Mida teeb EKRE?

Riigikogu EKRE fraktsiooni kuuluv Uno Kaskpeit proovib erakonnakaaslastega leida võimalust erakonna esimehele Kadrioru tee sillutamiseks. „Eesti Konservatiivne Rahvaerakond toetab igal võimalikul juhul oma kandidaati Mart Helmet. Plaanis on üles seada oma kandidaat valijameeste kogus, sest riigikogus meil vajalikku arvu toetusallkirju kokku saada ei õnnestu,“ ütles ta.

„Kui seda mingil põhjusel ei saa teha, siis siduvaid kokkuleppeid kellegi poolt hääletamiseks praegu pole, ei riigikogus ega valijameeste kogus. Protsess on pikk ja keerukas ning kindlasti tuleb veel hulgaliselt konsultatsioone erinevate jõududega. Kõike ette näha pole täna veel võimalik,“ lisas Kaskpeit.

Reformierakonna saadiku Liina Kersna jaoks ei oleks aga Siim Kallas esimene valik. „Oleksin südamerahus andnud oma hääle Marina Kaljurannale, aga tema pakutud kompromissina palus ta enda toetajaid riigikogus toetada Siim Kallast, eeldades toetust endale valijameeste kogus, kui riigikogus siiski presidenti ära ei valita,“ ütles ta.

„Minu hinnangul on Marina Kaljurand tugevaim kandidaat presidendiks. Kõigepealt – ja ehk isegi kõige vägevamalt – kõneleb tema kasuks jõuline rahva toetus. Sellesse fakti tuleb suhtuda austuse, tõsiduse ning lugupidamisega. Eesti vajab uueks ametiajaks ühiskonda reaalselt ühendavat presidenti. Presidenti, kes on orienteeritud lahendustele, oskab tänu pikaaegsele ja edukale diplomaadikarjäärile leida kompromisse ning ühisosa, suudab tulemuslikult suhelda eri arvamusel olevate gruppidega. Me väärime presidenti, kes kõnetab nii arvukat muukeelset elanikkonda ja on eestkõneleja neilegi, kes oma õiguste eest kõvahäälselt lärmates ei võitle. Peensusteni kursisolek nii välis- kui julgeolekupoliitika detailidega on aga presidendiametis rohkem kui kuldaväärt boonus,” selgitas Kersna oma eelistust.

Teisejärgulised ei ole tema kinnitusel ka presidendi kui sümboli isikuomadused. „Marina selge silmavaade, arusaadavalt ja selgelt väljendatud mõtted, siiras ning avatud olek süstivad inimestesse lootust, kindlust ja eneseusku. Tema näol oleks meil masse ühendav eeskuju, keda usaldada, kellest pidada lugu, kelle üle tunda uhkust ning keda tõenäoliselt isegi armastada,“ lisas Kersna.

Kalvi Kõva, Heimar Lenk, Ivari Padar, Priit Sibul, Arno Sild ja Tarmo Tamm LõunaLehe kirjalikele küsimustele kuue päeva jooksul ei vastanud.

Enne Nestor, seejärel Kallas

Teisipäeval kogunenud Reformierakonna juhatus otsustas toetada sotsiaaldemokraatide ettepanekut, mille järgi on presidendivalimistel riigikogu esimeses voorus kahe fraktsiooni ühiskandidaat Eiki Nestor ning teises ja kolmandas voorus Siim Kallas.

„Leiame, et sotsiaaldemokraatide koostööettepanek on igati vastutustundlik ja riigimehelik ning me võtame selle vastu. See muudab tõenäolisemaks võimaluse president riigikogus ära valida, mis ongi Reformierakonna eesmärk,“ ütles peaminister Taavi Rõivas.

Valimiskogus on Reformierakonna kandidaadiks Marina Kaljurand. Praeguste kokkulepete ja esitatavate kandidaatidega on valimiskogusse jõudmine tõenäoline. Hetkeseisuga seab Keskerakond riigikogus oma 27 saadikuga üles Mailis Repsi, Reformierakond oma 30 häälega ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond oma 15 häälega vastavalt voorule kas Nestori või Kallase. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni 14 ja Vabaerakonna 7 häält on Allar Jõksi üles seadmas (Külliki Kübarsepp ainsa vabaerakondlasena keeldus Jõksi toetamisest).

Konservatiivne Rahvaerakond lähebki aga algusest peale valimiskogu peale välja. Isegi kahe koalitsioonierakonna ühendatud hääled annavad kokku vaid 45 vajaminevast 68st. Vaid Keskerakonnal on piisavalt saadikuid, et üksi seda puudujääki korvata.

Kuidas valitakse presidenti?

Selle laupäeva õhtul lõpeb presidendikandidaatide esitamine registreerimiseks. Kandidaadi saab esitada minimaalselt 21 riigikogu liiget. Esmaspäeval toimub riigikogus esimene hääletusvoor. Valituks osutumiseks on vajalik riigikogu koosseisu kahe kolmandiku enamus ehk 68 häält.

Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse teisipäeval, 30. augustil teine hääletusvoor. Teise vooru puhul toimub kandidaatide uus ülesseadmine, registreerimiseks esitamine ja registreerimine, sedakorda aga kõik ühel päeval. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval kahe teises voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletusvoor.

Kui ka kolmas hääletusvoor presidenti välja ei sõelu, kutsub riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb 335st inimesest: 101 riigikogu liiget ja 234 kohaliku omavalitsuse volikogu esindajat. 202 omavalitsust esindab valimiskogus üks liige. Kagu-Eestist on ainsana Võru linnal kaks volikogu esindajat valimiskogus.

Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogus esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed. Valituks osutumiseks on valimiskogus vajalik osa võtnud liikmete enamus. Kui ükski kandidaat seda ei saa, korraldatakse samal päeval teine hääletusvoor.

Esimeses hääletusvoorus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt hääletab valimiskogu hääletamisest osa võtnud liikmete enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval teine hääletusvoor. Teiseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimed. Kui kumbki kandidaat ei saa taas nõutavat häälteenamust, korraldatakse 14 päeva jooksul riigikogus presidendi erakorraline valimine.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 25/08/2016 07:59:54