Kohalikele on ainulaadne järv väga tähtis. See on ülimalt mõnus koht, kuhu puhkama minna või külalisi viia. Foto: LL arhiiv

Kuna kohalikud elanikud ja ettevõtted-mittetulundusühingud leiavad, et Põlvamaal Taevaskojas asuva Saesaare paisu keskkonnamõju hindamise aruanne on koostatud äärmiselt puudulikult ja kiirustades ning kohaliku kogukonna vastuargumendid on täiesti arvestamata jäetud, esitasid nad keskkonnaametile nii vaide kui ka pretensiooni.

Valgesoo küla elaniku ja kohalike maaomanike esindaja Margus Lillo sõnul uuriti kõigepealt, kas aruannet on võimalik kaevata kohtusse, kuid selgus, et kohtus seda vaidlustada ei saa. Seejärel koostati keskkonnaametile nii vaie kui ka pretensioon.

Vaidele on alla kirjutanud esindajad osaühingutest Metsakoda ja Maaenergia, sihtasutusest Maarja Küla, MTÜ-dest Eesti Veeühing ja Eesti Veskivaramu ning kohalike maaomanike esindajana Margus Lillo. Pretensioonile on alla kirjutanud 33 ümberkaudset kinnistuomanikku.

„Ükski terve mõistusega inimene ei saa järve likvideerimise poolt olla,” ütles Margus Lillo. „Kohalike inimestega pole asja arutatud. Ministeerium on selle ette ära otsustanud ja sõidab tankiga üle. Haigekassal pole raha, aga sellise asja peale kulutatakse. See hämmastab. See on meie raha, mida nad kulutavad.”

Lillo sõnul on kohalikud käinud kahel koosolekul, kus aga tutvustati tulemusi ning inimeste sõnavõtud katkestati, küsimusi vahele esitada ei lastud. Samuti näidati üle tunni aja filmi USA suurtest tammidest, mis pidi kohalikele selgeks tegema, kui hea on ikka see, et tammid alla lastakse.

Külaelanik: ajupesu käib

„Täiesti mõttetu ajupesu käib,” ütles Lillo. „Tavalisel inimesel pole olnud võimalik oma arvamust avaldada. Tavalisel inimesel on laste ja oma elu kõrvalt raske võidelda. Kes on tööl, kes kus.”

Teda häirib see, et otsus pais likvideerida võeti kõigepealt vastu ja siis hakati tagantjärele pabereid vormistama, et asi läbi suruda. Kõige rohkem häirib aga see, et keskkonnamõju hinnangus pakutakse vaid paisu likvideerimist, mitte aga selle alles jätmist.

„Kohalikele on see väga tähtis järv,” sõnas Lillo. „See on ainuke koht, kuhu puhkama minna või külalisi viia. See järv on ikkagi ainulaadne. Vees peegelduvad paljandid. Välismaalased ahhetavad.”

Kohalikud kutsuvad üles päästma järve, mida nad peavad Eesti kauneimaks. Vaide esitajad soovivad, et tühistataks keskkonnaameti Saesaare paisu likvideerimise teatise keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise otsus. Vaides tuuakse välja, et paisu likvideerimise projekt on koostatud projekteerimistingimusteta. Keskkonnamõju hinnangus aga ei ole piisaval määral analüüsitud paisu likvideerimisega seotud mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, mistõttu hindamine ei vasta keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetele.

Leitakse ka, et keskkonnamõjude aruanne on oluliste puudustega, kuna selle teostanud OÜ Hendrikson ja Ko ei ole piisavalt analüüsinud kohalike elanike ja organisatsioonide esindajate arvamusi ja ettepanekuid.

Kohalike esitatud kaebus on pikk ja põhjalik. Näiteks on toodud välja, et arvestamata on jäetud jõelaev Lonny pardal tehtud küsitluse tulemused: 3833 inimesest 99,1 protsenti oli paisjärve allesjätmise poolt.

Samuti on jäetud arvestamata, et erihooldeteenuseid pakkuva Maarja küla elanikele on veekogu äärmiselt tähtis. Välja on toodud ka mitmeid juriidilisi eksimusi.

Pretensioonis aga tuuakse muu hulgas välja, et keskkonnamõju hindamisel kasutatud niigi vähesed hinnangud on selgelt kallutatud likvideerimise projekti teostamise toetuseks.

Vallavanem: uuringud ei ole piisavad

Vastse-Kuuste vallavanem Lennart Liba ütles, et vald pole võtnud ametlikku seisukohta, kas järv peaks alles jääma või mitte, kuid tema arvates ei tohi ühtegi asja teha räpakalt ja kiirustades ning praeguseks tehtud uuringud ei ole piisavad.

„Ma ei ole nõus sellega, et seda tehakse uisapäisa,” sõnas Liba. „Siiamaani väidetakse, et kõik uuringud on tehtud, aga ei ole.”

Liba sõnul on kohalikud järvega harjunud ja teist sellist ei ole, ta ise pole käerestikulist Ahja jõge näinud ja seetõttu ka isiklikku seisukohta võtnud ei ole. Siiski pole talle praegu selge, kuidas algne veekogu taastatakse ning kust leitakse raha, et kõik vajalikud tööd ära teha.

Olgu lisatud, et ei Vastse-Kuuste ega ka Põlva vald ole väljastanud luba paisu allalaskmise projekti jaoks. Liba leiab, et kui vallad võtavad otsuse vastu, siis tulevad ettevõtjatelt kahjunõuded neile, aga nemad pole huvitatud võtma vastutust, et ettevõtjaile hüvitist maksta.

Keskkonnaamet: lahendus on edasilükkamine

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja Rein Kalle kommenteeris, et vaides pole põhimõtteliselt midagi uut, kuid nad vastavad sellele. Kalle sõnul on praegu menetluses nii OÜ Generaatori esitatud vee-erikasutusloa taotlus kui ka sellele vastu käiv RMK esitatud veetaseme alandamise ja paisutamise likvideerimise taotlus.

Keskkonnamõjude hinnang on aluseks sellele, kumb taotlus rahuldatakse, kuid seda tehakse ilmselt alles järgmise aasta alguses.

Kalle nentis, et on inimesi, kes on kogu aeg olnud paisu likvideerimise vastu, kuid esmane on ikkagi see, et loodusvarasid tuleb säilitada. Tema väitel on selge, et likvideerimine on parim lahendus, iseasi, kas inimesed selle heaks kiidavad. Samas peab ta inimeste vaadet asjale lühiajaliseks, kuna mingi aja möödudes kasvab paisjärv täis.

„Varem või hiljem likvideeritakse pais nii või naa, kindlasti see pais aegade lõpuni ei jää,” sõnas Kalle ja lisas, et kui seda ei likvideerita selle põlvkonna jooksul, siis järgmise jooksul ikka. Lahendusena näeb keskkonnaamet praegu paisu likvideerimise edasilükkamist.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 15/09/2016 09:59:50