ERMi gigantne hoone Raadil 6. septembril, mil ehitus sai linnalt kasutusloa. Ümbruses kestavad veel haljastustööd. Foto: Malle Elvet

Selle aasta kultuuritähtsündmuseni, kunagise Tartu Raadi mõisa alale kerkinud eesti rahva vaimu- ja esemetevaramu, modernse Eesti Rahva Muuseumi avamiseni on jäänud vaid nädal. LõunaLeht päris ERMi esindajatelt, kuidas on pikisilmi oodatud uue avara muuseumi avamiseelsed tööd kulgenud ja mis on peale ainulaadse hoone enda publikumagnetiteks.

Avamiseelses rutus, mil muuseumihoone sees ja ümbruses kestavad veel kibekiired tööd, vastas peamiselt küsimustele ERMi avalike ja välissuhete juht Kaarel Tarand.

Tartu linn andis ERMi 356 meetri pikkusele ja 72 meetri laiusele hoonele, kuhu mahub korraga 3300 inimest, kasutusloa septembri alguses.

19. sajandi teisel poolel tõdesid rahvuskultuuri väärtustavad eesti soost haritlased, rahvusmõtte kandjad ja maarahva esindajad, et aeg on kõige vaimse ja materiaalse suhtes halastamatu. 1888. aastal kutsus pastorina tegutsenud Jakob Hurt, Põlvamaalt Himmaste koolmeistri perest pärit keelemees ja rahvaluulekoguja, koguma ja talletama rahvapärimust. Hurda sihikindel tegevus rahvaluule kogumisel, eriti Kagu-Eestis, ja Oskar Kallase muuseumiidee olid tugevaks tõukeks Eesti Rahva Muuseumi asutamiseks Tartus.

Muuseum rajati 1909. aastal eraalgatuse korras Hurda mälestuseks ja tema kogutud pärandi säilitamiseks. 1922. aastal sai muuseum riigilt enda kasutusse 18. sajandi keskpaigast von Lipharti suguvõsale kuulunud Raadi mõisahoone. Muuseum, mille suurem osa varasid olid Tartust sõja jalust ära viidud, tegutses seal kuni 1944. aasta sõjapurustusteni. Seejärel läks Raadi ala Nõukogude armee militaarlennuvälja kasutusse. Muuseum jätkas tegevust kunagises kohtuhoones Veski tänaval, muuseumi kasutusse püsiekspositsiooni ja näituste majana läks 1994. aastast ka endine raudteelaste kultuurihoone.

Poola restauraatorid suureks abiks

1980ndate lõpuaastate vabadusetuules sai uut hoogu ja indu Eesti rahvuslik liikumine ja esivanemate pärandi väärtustamine. 1988. aasta 23. juunil heisati sinimustvalge trikoloor, mis võeti Eesti riigilipuna kasutusele 1918. aasta novembris, peale pikki nõukogude aastaid Tartus tähetorni. Paar nädalat hiljem, 12. juulil viisid Võru noored rahvuslipu Suure Munamäe torni; 24. veebruarist 1989 lehvib lipp taas Pika Hermanni tornis.

Eesti Rahva Muuseumi nimi taastati 1988. aastal. Uue hoo ja mõtte sai ka ruumikitsikuses oleva muuseumi tagasikolimine Raadile, kus plaaniti taastada varemetes mõisahoone, kui Raadilt lahkub NSVLi lennuvägi oma hävituslennukitega. 1989. aastal anti mõisa varemed ja räämas park üle Tartu linnale. Poola restauraatorite abiga algasid mõisa müüri ja kunagise peavärava ülesehitustööd.

1993. aastal valiti ERMi uueks asukohaks hoopis Toomemäe-tagune Liivi tänava piirkond ja kuulutati välja esimene projektikonkurss. Selle võidutööd „Põhja konn” ellu ei viidud. 2000. aastal hakati ehitama fondihoidlaid Raadile. Uus rahvusvaheline arhitektuurikonkurss korraldati ERMi moodsa funktsionaalse hoone saamiseks Raadi mõisa alale.

Võidutöö „Mälestuste väli”, mille autorid on noored arhitektid Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsyoshi Tane Pariisi arhitektuuribüroost DGT Architects, tehti teatavaks kümne aasta eest, 2006. aasta alguses. Projekti valik tekitas kirgi ja kuumi vaidlusi. Uue hoone ehituseks pandi pidulikult nurgakivi 2013. aasta 30. aprillil. Sümboolne sarikapidu peeti eelmise aasta 29. augustil.

Raadil selle aasta alguses valminud ainulaadse muuseumihoone, sinna kolinud Eesti Rahva Muuseumi avamine on tänavuse Eesti kultuuriaasta suursündmus, koguni viimase kümnendi tähtsündmus.

Pilet muuseumisse 12 eurot!

ERM, mille rajamiseks kulus 63,1 miljonit eurot (pluss käibemaks), avatakse 29. septembri õhtul peoga, mille kannab otse üle ETV. Publikule avatakse uksed 1. oktoobril kell 10, siis on saada ka esimese päeva ümbrik ja tempel ning tuleb käibele uus postmark. 15 aastat Tartus Rüütli tänaval spordimuuseumiga ühe katuse all tegutsenud postimuuseum töötab 2009. aasta algusest ERMi alluvuses. Nüüd jätkab postimuuseum tööd ERMi uues hoones Raadil.

Pääse Eesti Rahva Muuseumisse hakkab maksma 12 eurot (sooduspilet 8 eurot). See on Eestis kalleimate muuseumipiletite hulgas. Millised tuntumad muuseumid mujal maailmas on piletihinna poolest võrreldavad ERMiga? Kas tulevikus on kavas ka pileti hinda muuta?

„12 eurot ei ole kindlasti Eesti kalleim, näiteks Lennusadama pilet on kallim,” ütles ERMi kõneisik Kaarel Tarand. „Teiste riikidega võrdlus ei ole eriti mõttekas, sest igas riigis on kultuuripoliitika alused just selle maa omad ning poliitilised otsused, kui palju muuseumikülastusi doteeritakse, langetab iga valitsus sõltumatult. Hinna puhul tuleb tähele panna ka seda, millises mahus teenust selle raha eest vastu saadakse. ERMi ekspositsioonid on Eesti suurimad ja piletiraha eest saab elamust terveks päevaks. Võrreldes muu kõrgkultuuri pakkumise (teater, muusika, raamatud jne) hinnatasemega on muuseumipilet küllalt soodne.”

Seadus näeb ette muuseumisse pääsemise soodustusi mitmele elanikerühmale, need kehtivad ka ERMis. Piletihinna kujunduses on tulevikus alati võimalik uusi otsuseid langetada, lisas Tarand. Tasuta külastuspäeva võimalikkuse otsustab ERM pärast seda, kui avamisjärgne kõrghooaeg on läbi ning on selgem ülevaade külastajate käitumisest ja tarbimiseelistustest.

10 tonni kaaluv aurumasin

Ehitaja andis hoone selle omanikule Riigi Kinnisvara ASile üle tänavu talvel. Esimene, ühtlasi suurim muuseumi eksponaat, 10 tonni kaaluv aurumasin, tuli hoone ehituslike tingimuste tõttu tuua kohale juba mullu 27. augustil ja paigutada oma asukohta enne põhiliste ehitustööde lõppu.

Saksamaal Heinrich Lanzi tehases Mannheimis 1918. aastal ehitatud iseliikuva aurumasina omandas kolmekümnendate alguses Põltsamaa vallas Rõstla külas tegutsenud masinaühistu, 1932‒1958 kasutati seda Pilistveres.

Ettevalmistustööd kolimiseks ‒ eksponaatide, museaalide ülevaatus ja pakkimine ‒ algasid juba aastapäevad tagasi. Põhiline kolimine algas tänavu märtsis, esimesel kolimisel 4. märtsil oli abiks 40 kaitseliitlast. Lisaks kasutati ka EÜSi liikmete ja teiste vabatahtlike abi. Suur osa uues majas tarvilikust jõudis kohale oma töötajate abil ja otse esemete müüjatelt.

Kui rääkida vanimast eksponaadist, siis vanimatel arheoloogilistel leidudel on vanust tuhandeid aastaid.

Muuseumis on ka rariteete, näiteks EÜSi originaallipp, mis pühitseti 1884. aasta 4. juunil Otepää pastoraadis. EÜSi sinimustvalgest sai 1918. aasta novembris ametlikult riigilipp.

Ühest päevast ei piisa

„Ekspositsioon on avamispäevaks valmis ja töökorras,” ütles Kaarel Tarand. Samas märkis ta, et eriti just rohkeid IT-lahendusi hakatakse pärast avamist täiendama ning edasi arendama. Selles mõttes pole ekspositsioon kunagi lõpuni valmis. Muuseumi suures (900 ruutmeetrit) vahetuvate näituste saalis avatakse kõigi aegade suurim rahvarõivanäitus järgmise aasta veebruaris. Püsiekspositsioon „Eesti kahekõned” võtab enda alla 3781 ruutmeetrit.

Kui kaua kulub aega 356 meetri pikkuse ja 72 meetri laiuse hiiglasliku muuseumihoone ‒ kõrgus varieerub 2,5 ja 15,5 meetri vahel ‒ ühest otsast teise jõudmiseks?

„Sõltub jalutaja tempost. Rasmus Mägi (OMi sportlane, tõkkejooksja ‒ toim) läbiks selle vahemaa 40 sekundiga. Huvilisel muuseumikülastajal võib selleks kuluda küll mitu tundi, sest teel on nii palju põnevat,” rääkis Kaarel Tarand.

Kas ühest päevast piisab, et tutvuda kogu muuseumiga? „Kindlasti mitte,” vastas Tarand. „Soovitame inimestel planeerida mitu külastuskorda. Kes jõuaks ühe tööpäeva jooksul lugeda läbi 500 lehekülge teksti, vaadata 20 tundi filme, lapata läbi tuhandete piltidega elektroonilised fotokataloogid, vaadata 10 000 eksponaati ja mõelda nende juurde kuuluvate lugude peale, kinnitada keha, külastada raamatukogu, muuseumipoodi jne? Mitte keegi!”

Muuseumi kõneisik köögisisustuse kohta: jutt kallidusest on kunstiline liialdus

Meedias on palju kõmu tekitanud ERMi restorani köögisisustuse hange, selle kallidus. Kas palju kõneainet pakkunud köögid on avapäeval valmis külalisi teenindama?

„Jutt kallidusest on kunstiline liialdus, pealegi on tegu riikliku investeeringu osaga. See on projektis ette nähtud ja selle soetamist korraldab majaomanik Riigi Kinnisvara AS vastavalt kehtivatele seadustele,” ütles ERMi kõneisik Kaarel Tarand. „Kuna riigihange ei õnnestunud plaanitud kujul, siis avamispäevaks tekib köökides ajutine tehniline lahendus, mis kestab kuni uue riigihanke õnnestumiseni. Kahtlemata võib ajutine lahendus tekitada meile mõningaid piiranguid menüüdes. Kõiki tellitud üritusi, ka kõiki külalisi suudame vajalikul määral teenindada. Praegu veel köökides tehnikat pole, seetõttu räägime menüüdest vahetult enne avamist.”

Taastamiseks tuli raha ka Moskvast

Eesti rahvusliku eneseteadvuse tõusulaine ärgitas eestlasi meil ja paguluses toetama Eesti Rahva Muuseumi väärikat arenemist, muuseumi tagasi Raadile jõudmist annetustega.

Oma esialgse nime Eesti Rahva Muuseum tagasi saanud muuseum korraldas annetuste kogumiseks oksjoneid. 1994. aasta 15. mail asutatud Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts (ERMSS) lõi kontakte väliseestlastega, Eestis korraldati paljudes kohtades rahvatraditsioonidel põhinevaid üritusi, tehti näitusi väljaspool Eestit. Milleks ja kuhu kasutati annetustest saadud raha?

„1989.-1990. aastal ehitas Poola restaureerimisfirma Budimex vana Raadi mõisa ala ümber 526 meetrit müüri ja uue väravahoone. Müüride ja väravahoone taastamist alustati nullist. Vanast oli säilinud värav ise. Kõrvalhoonete varemeid taastati fondihoidlateks, ehitati garaaž, WC, riietusruumid ja ühepereelamu. Budimexi tehtut, ERMi taastamist Raadil, rahastati Moskvast. Müüride ja hoonete ehituseks kasutati ka annetajatelt kogutud raha,” rääkis ERMi majandusjuht Ülo Siimets. Veidi mõistatuslikuks on jäänud rahvale, kes ja kuidas suutis Moskvalt raha Eesti Rahva Muuseumi taastamiseks välja rääkida.

1994. aastal asutati ERMi tegevuse toetamiseks ERMSS. „Muuseumi sõprade selts sai tugeva tuule tiibadesse üheksakümnendate keskel. Raha laekus annetustena Eestis ja märkimisväärselt väliseestlastelt. Suurim eraannetus laekus fondi muuseumi uue hoone rajamiseks Kanadas elavalt väliseestlaselt. Selts korraldas aktiivselt üritusi annetuste kogumiseks Eestis, Rootsis ja Kanadas, samuti Peterburis, viisime sinna ajutisi näitusi. Kuna puudus selge siht uue muuseumihoone rajamiseks, otsustas selts 2010. aastal kasutada kogutud annetused rotundpaviljoni rajamiseks mõisapargis. See valmis 2011. aasta jaanipäevaks. Paviljoni ruudulisel põrandal saab mängida malet ja kabet. Toimuvad õuekontserdid. Annetusi oli fondi kogunenud 41 427 eurot. Üle 4000 euro lisas muuseum omalt poolt,” selgitas pikki aastaid ERMSSi sekretärina töötanud Merli Sild, põllumajandusmuuseumi direktriss.

ERMi ehitussaaga

Rahvusvaheline arhitektuurikonkurss toimus 2005. aastal. Esitatud projektidest valis žürii välja Pariisi büroo Dorell.Ghotmeh.Tane / DGT Architects töö „Mälestuse väli”.

Selle alusel alustati projekteerimist 2006. aastal. Esialgu loodeti, et muuseumi ehitus algab 2009. aastal ja muuseum saab valmis 2011. aastal.

Ehitatava objekti rahastus aga venis 2012. aastani. Alles siis oli võimalik korraldada ehitushange. Fund Ehitus alustas töid 2013. aasta märtsis. Hoonele pandi nurgakivi sama aasta aprilli lõpus.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 22/09/2016 06:44:48