AKSEL LÕBU, LõunaLehe reporter

Vaatame hetkeseisu. Kas nädalavahetusel saab Eesti järgmise presidendi? Ilmselt küll. Praeguses presidendirallis on kandidaate küll piisavalt palju, et valimiskogu hääli paljudesse leeridesse killustada. Seetõttu esimeses voorus jääb president valimata.

Teises voorus aga, kuhu pääseb kaks enim hääli saanud kandidaati, president suure tõenäosusega valitakse. Ilmselt näeme siis ka mingit hulka rikutud või tühjaks jäetud sedeleid nende erakondade, ja miks mitte ka osa valimisliitude esindajate seast, kelle oma kandidaat teise vooru ei pääsenud ja kellele maailmavaate tõttu on esitiitlile pretendeerijad vastuvõetamatud.

Maailmavaatelist jäikust võtavad tõsisemalt riigikogu liikmed ja samade erakondade esindajad kohalikult tasandilt on ilmselt leplikumad oma häält siiski ühele kahest andma, kuivõrd paljudel neist on ka oma volikogu seisukoht esimese, teise ja kolmanda valiku kohta taskus. Samuti on see siiski sümboolne tunnustus kohalikele võimukandjatele, kui nende ülekaalukas seltskonnas võitja välja selgitatakse, selle asemel et otsustamine uuesti riigikogusse parteidele kokkuleppimiseks saata. Liiatigi on seekordne kampaaniatamine olnud eriti intensiivne ja näod kinnistatud, seega ees oleksid ikkagi samad kandidaadid, kelle puhul alustusekski kolme katsega üksmeelele ei jõutud.

Esihärra esileedi asemel?

Riigikogu kolme tulemuseta vooru põhjal said automaatse edasipääsu Siim Kallas ja Mailis Reps, mõlemal on head võimalused ka valimiskogus. Teisipäeval seati 26 häälega üles Marina Kaljurand. Järgnesid Allar Jõks ja Mart Helme.

Praegu tundub teise vooru pääsemine kindlaim Mailis Repsil. Teises voorus oleks tal parim olla Jõksi või Helme vastu, kellel on raskem ühendada väga erineva taustaga valijamehi. Kallas on napilt jõukohane konkurent, kellele Reps pigem siiski alla jääks. Siin võivad aga otsustavaks saada veel viimase hetkeni tehtavad seljapatsutused ja klaaside kõlistamised, mille juures kandidaadid üritavad valijameestele tõestada oma vaadete sobivust. Ühehäälelist ülekaalu oleme ju varemgi näinud. Kõige halvem vastaskandidaat oleks Repsile Kaljurand, kes korjaks paljud Kallase esimese vooru hääletajad enda taha ja on populaarseim teine valik erinevatel rinnetel. Humoorika kõrvalmärkusena saab meelde tuletada, et kui Reps ikkagi saab presidendiks, oleks meil endiselt riigipea, kelle kaasa on lätlane. Sel korral küll esihärra esileedi asemel.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esmaspäevane koosolek andis prognoosidele uue suuna, kui Eiki Nestor loobus kandideerimast ja kogunenud sotside enamik leidis, et sobiv oleks Kaljuranna poolt hääletada. Fraktsiooni hääled on pigem otsustuslikult Kaljuranna kasuks, aga sotsidest valijameeste puhul ei välistanud erakonna esimees Jevgeni Ossinovski, et osa hääli võib ka teistele minna. Ranget parteikorraldust neile peale ei pandud. Siiski on see tugev signaal, et Kaljurand ei lähe noppima üksikuid hääli esimeses voorus, vaid võtab sõbralikult kõik sotsid ja endameelsed reformikad kampa. Oli ju siiani levinud hinnang, et tal on lihtsaim leida toetust teises voorus, aga esimesest edasipääsuga on raskusi.

Kallas ja Kaljurand vastamisi?

Siim Kallas on valmis mõõtu võtma nii Jõksi, Helme kui ka veidi ärevamalt Repsiga. Loogilisem ongi näha teises voorus kas Kallast ja Repsi või Repsi ja Kaljuranda, sest K-d korjavad toeka osa hääli samadest seltskondadest. Kui üllatuslikult peaksid vastamisi seisma just Kaljurand ja Kallas, on see valus sümbol Reformierakonnale, sest üldiselt suurtes küsimustes väga ühtne erakond on presidendivalimistega muutunud vähemalt riigikogulaste ja nende kuklasse hingajate tasandil leerideks. Kaljurannaga vastamisi minemist Kallas pigem väldiks, sest sellest kohtumisest võitjana välja tulla on tal väga raske. Kaljurand esindab mitmeid samu väärtusi ja välispoliitilist kogemust, aga on n-ö uuem valik. Reps ja Kaljurand teises voorus on aga Eesti jaoks uudne ja tore samm.

Üllatusi Jõksilt ei saa veel aga täielikult välistada. Kandidaadiks esitamiseks on vaja 21 häält, aga nädala esimeses pooles ei olnud ta veel väljahõigatud 40 toetajaga kandidaadiks seatud. Iseenesest on siin oma loogika, sest kui ta hüppab juba ülesseadmisel uhkelt üle seatud lati, saab ta kuulutada, et hoopis tema on kolme tugevaima toetusega kandidaadi seas. Just retoorikat, et tegelikult on tal toetust küllaga, on ta seni harrastanud. See on sõbralik lehvitus neile, kes muidu Jõksi isegi kaaluksid, aga ei näinud tal seni mingeid võiduvõimalusi. Aga on kaheldav, et see mõjub veenvalt piisavalt paljudele.

Presidendil peaks olema rahvast ühendav roll. Kes liidaks aga poliitikud, et ühendaja valitud saada? Poliitilise küpsustesti aeg on jälle käes, loodetavasti on enamikul koolitükid selged.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 22/09/2016 06:53:53