Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Tervishoiutöötajad tõid kapist luukere välja

Hoiatusstreigi ajal toodi välja ka luukere. Foto: Maarius Suviste

Teisipäeval toimus üle-eestiline tervishoiutöötajate hoiatusstreik, millest võtsid osa ka Lõuna-Eesti, Põlva, Valga ja Räpina haigla töötajad. Kas meie riik on tõesti taas nii suures kriisis, et pinnal püsimiseks on vaja arstiabi kärpida? Sellise küsimuse esitasid tervishoiutöötajad, rõhutades, et riigieelarve tasakaal ei tohi olla tähtsam inimeste tervisest.

Kuigi streik kestis vaid tund aega, lepiti enne kokku, et patsientidele leitakse sobivad uued arstiajad, sest streigi eesmärk oli ka patsientide olude parandamine. Arstid ja õed ei jäta haigete ravimist pooleli kergekäeliselt ega kerge südamega, aga nii meditsiinis kui elus peab mõnikord tegema väiksemat kahju, et ära hoida suuremat, rõhutasid neid esindavad liidud.

Põlva haigla tegevdirektor Koit Jostov kinnitas streigi eel, et ka nende personal osaleb. „Kõigi patsientidega, keda streik puudutab, on võetud ühendust ja lepitud kokku patsienti rahuldav vastuvõtuaeg,“ täpsustas ta.

Lõuna-Eesti haigla arstid kollektiivselt streigis ei osalenud. „Haigla streiki ei korralda ja haigla kui juriidiline isik selles ei osale. Streiki korraldab meie haiglas õdede liit ja tervishoiutöötajate kutseliit,” sõnas Lõuna-Eesti haigla juhataja Arvi Vask vahetult enne streiki.

„Haigla juhtkonda on informeeritud, et toimub hoiatusstreik, sellel ajal teatatud plaanilisi tegevusi ei tehta ja õed kogunevad haigla ette kõnekoosolekule. Kuna arstid meie majas ei streigi, siis ambulatoorsed vastuvõtud ära ei jää ja patsiente peaks see hoiatusstreik vähe häirima, mõni protseduur võib toimuda tavapärasest hiljem, aga ära ei jää,” ütles ta lehele.

Haigekassa esimese poolaasta eelarve oli 33 miljoni euroga miinuses, mida oli 14,5 miljoni euro võrra eelarves ette nähtust enam. Tervishoiutöötajad leiavad, et kui efektiivsust saabki veidi suurendada, siis selle mõju on väike ja lisaraha on ikkagi vaja. Selle ilmestamiseks kasutavad nad valusat võrdlust: tühjaks pigistatud sidrunit teerulli alt läbi lastes saab juurde ainult mõne tilga mahla.

Tervishoiukulude osa SKPst on Eestis umbes kuus protsenti, OECD riikides on see keskmiselt üheksa protsenti, Euroopa Liidus oleme eelviimased Rumeenia ees. Rahastamise suurendamise vajadusele on viidanud maailma terviseorganisatsiooni (WHO), Praxise ja riigikontrolli ekspertide analüüsid.

Ravijärjekordades ootas 1. juuli seisuga rahapuuduse tõttu üle 180 000 patsiendi ja haigekassa tänavune eelarve on 74 miljonit euro võrra väiksem arstide hinnatavast ravivajadusest. Haiglaravi saab kaheksa protsenti vähem patsiente kui 2014. aastal. Esimesel poolaastal tegid haiglad 51 protsenti rohkem lepinguid ületavat tööd kui eelmisel aastal. Kui haigekassa eelarve nulli ajada, peaks teisel poolaastal näiteks ravimata jätma 450 000 ambulatoorset patsienti.

Ühe võimaliku lahendusena on välja käidud omaosaluse suurendamine. See on aga libe tee nii sotsiaalministeeriumi, patsientide kui ka arstide meelest. Omaosalus on praegu ligi 25 protsenti, sellest ülespoole pole arstiabi suurele osale rahvast enam kättesaadav. Tasuliste teenuste korral kipuvad madalama sissetulekuga inimesed ravi otsimist edasi lükkama.

Rahastuse ajutised lahendused on tegelikult omast käest võtta. Haigekassa jaotamata, üle 100 miljoni euro ulatuvast kasumist saab katta paari aasta puudujäägi. Sotsiaalmaksu langetamise ärajätmine jätaks aga umbes 90 miljonit eurot tulu aastas alles.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 22/09/2016 08:47:39

Lisa kommentaar