Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kontserdisaali sumina eel: millest sõltub kohalike valijameeste eelistus?

Eelmiseks nädalaks valisid kõikide omavalitsuste volikogud enda esindajad valimiskokku, paljud volikogud on aga alles sel nädalal otsustanud, kelle poolt peaks nende valijamees hääletama. Iga päev tuleb uudiseid, mis võib muuta kandidaatide võiduvõimalusi ja nende atraktiivsust hääletajaile. Palusime siiski lõpusirgel Kagu-Eesti valijameestel oma eelistusi valgustada.

Kagu-Eesti volikogudest asub Estonia kontserdisaali teele 40 valijameest. Meie kandi esindajatena saab sinna juurde lugeda 11 riigikogu liiget, kes on valituks osutunud Võru-, Valga- ja Põlvamaa valimisringkonnas. 335-pealisest valimiskogust on need 51 Kagu-Eesti poliitikut ümardatult 15 protsenti.

15 neist on erakondliku kuuluvuseta, 10 kuulub Reformierakonda, lausa 6 on EKREst, 4 sotsiaaldemokraatide seast, 3 IRList ja vaid 2 Keskerakonnast. Kogu Eesti vaates on samuti ülekaalukaimad erakonnatud ja järgnevad Reformierakonna liikmed. Kolmanda jõuna leiame keskerakondlased, kes on erakondadest seni Reformierakonnast ühtsemad enda kandidaadi taha joonduma.

Valijamees ootab volikogult vastust

LõunaLeht pöördus aegsasti küsimustega valijameeste poole ja kogus vastused esmaspäeval kokku. Nädala esimene pool tõi mitmeid üllatusi, mis võib-olla paneb mõnda neist veel meelt muutma.

„Pole veel ju kõiki kandidaate teada. Kui Eiki Nestor kandideerib, siis hääletan Nestori poolt. Ta on olnud pikalt poliitikas ning tundub olevat üsna tasakaalukas,” vastas sotsiaaldemokraadist Võru linnavolikogu liige Ene Liivamägi enne Nestori-poolset enesetaandamist valimistest. Sama volikogu liige reformierakondlane Kersti Kõosaar oli aga valikus kindel. „Hääletan Siim Kallase poolt. Usaldan tema kogemusi, teadmisi, julgust, tolerantsust,” ütles ta.

Reformierakondlasest Valga linnavolikogu esimees Ivar Unt põhjendab ka, miks teised, peale tema eelistuse, ei peaks saama presidendiks. „Minu esimene eelistus on Siim Kallas ja ma usun, et tema sobib sellesse ametisse kõige rohkem. Kindlasti on Kallasel ka omad miinused, kuid usun, et me kõik suudame kasvada ja areneda. Teistel on veel poliitiline karjäär ees ja me vajame neid rohkem teistel kohtadel,” selgitas ta.

Vastse-Kuuste vallavolikogu esimees Inge Kalle on parteitu, aga kandideeris Reformierakonna nimekirjas volikokku. „Praegu pole veel kindlalt otsustanud, jälgin huviga põnevaid arenguid,” vastas ta.

Mikitamäe vallavolikogu liige Margo Sirendi ootab volikogult vastust. „Hetkel on päevakorras mitmeid kandidaate. Mina saan kandidaadi nime volikogu esindajalt enne valimistele minekut. Sellest johtuvalt ei saa anda teile soovitud vastuseid,” põhjendas erakonnatu Sirendi eelmisel nädalal.

Reformierakondlasest Otepää vallavolikogu liige Aivar Nigol loodab oma eelistatu võitu. „Loodan väga, et Eesti saab parima presidendi. Mina eelistan Siim Kallast, kuna ta omab suurt rahvusvahelist ja riigisisest kogemust, leian, et tema suudab Eestit esindada kõige paremini,” ütles ta.

„Teie nagu müüks laskmata karu nahka?”

Erakonnatu, sotsiaaldemokraatide nimekirjas volikokku kandideerinud Sangaste vallavolikogu esimees Rando Undrus kirjeldas oma käimasolevat valikuni jõudmise protsessi.

„Tänan küsimuse eest, kuid hetkel ma ei oska sellele veel vastata, kuivõrd päris lõplikku valikut pole ma enda jaoks veel langetanud. Kohtumata on veel nii mõnegi kandidaadiga ja kuulan usinasti ka maad rahva arvamuse ja ootuste kohta, millist presidenti nad sooviksid või millist välistaksid. Valimisteni on veel piisavalt aega ja nagu elu näitab, võib siin juhtuda igasuguseid sündmusi, mis arvamusi võivad muuta. Seega selget ja konkreetset eelistust pole veel välja kujunenud,” sõnas Undrus eelmisel nädalal.

Sotsiaaldemokraatide nimekirjas volikokku kandideerinud, kuid erakonnatu Helme vallavolikogu esimees Ave Visor täpsustas, et otsustav volikogu istung toimub täna. Teisipäeval oli ta üks 26 inimesest, kes Marina Kaljuranna üles seadis.

„Vabandan, kuid meie volikogu istung toimub 22. septembril ning alles siis selgub, kelle poolt presidendivalimistel hääletan. Olen volikogu häälekandjaks,” ütles Visor nädala algul. „Tänasel päeval ei ole veel ju esitatud ka konkreetselt kõiki kandidaate. Seetõttu ei saanud otsust langetada 31. augustil, kui toimus eelmine volikogu istung. Kuid volikogus käisid laualt läbi järgmised kandidaadid: Marina Kaljurand, Mailis Reps, Siim Kallas, Allar Jõks. Tegemist ei ole pingereaga. Presidendilt ootan avatust. Presidendil peaks olema tuntavam mõju Eesti sisepoliitikale. President peaks nägema Eestit kui tervikut ning ei tohiks keskenduda vaid Tallinnale.”

Valimisliidus kandideerinud erakonnatu Urvaste vallavolikogu esimees Margus Klaar küsis omakorda: „Kahjuks pole veel kõik kandidaadid teada, seega ei oska midagi vastata. Teie nagu müüks laskmata karu nahka?”

Vastamast keeldus ka Varstu vallavolikogu esimees, IRLi kuuluv Ale Sprenk: „Tänan küsimast, kuid ei soovi neid küsimusi üldse arutada.”

Teravalt vastas veel EKREsse kuuluv Palupera vallavolikogu esimees Vambola Sipelgas. „Teilegi peaks teada olema, et Eesti vabariigi presidendi valimine valimiskogus on salajane. Valijameeste valik on nende enda teada ega kuulu nimeliselt ajalehes avaldamisele. Kahtlemata vajab Eesti peale kümmet aastat vaid väga head presidenti. Annan endast parima!” lubas ta.

Heimar Lenk: presidendiralli on labaseks muutunud

Keskerakondlasest riigikogulane Heimar Lenk avas oma kolm eelistust. „Mina hääletan nii esimeses kui ka teises valimisvoorus, kui minu lemmik sinna jõuab, Keskerakonna kandidaadi Mailis Repsi poolt. Mailis tunnetab täpselt rahva meeleolu, mõistab maaelu madalseisu, on sotsiaalselt mõtlev ja ilma illusioone tegemata tulevikku vaatav poliitik. Naine, kes ei kartnud avalikult öelda, et teeks visiidi Venemaa presidendi Putini juurde. Ema, kes teab, mis on õnnelik perekond,” ütles ta. „Olenevalt kujunenud olukorrast on minu järgmistes eelistustes veel ka Mart Helme ja Siim Kallas.”

„Seekordne kontrolli alt väljunud ja labaseks muutunud presidendiralli näitab, et riigipea valimist enam nende reeglite järgi teha ei saa. Asi muutus palaganiks. Eesti hakkab oma valimis- ja riigikorraldusega ummikusse jõudma. Majandus on põhjas, arstiabi ka, sotsiaalhooldus ka, riigihankesüsteem ka ei tööta. Oleme jõudnud olukorda, kus ärimees Leedo trumpab järjest valitsust üle, Toompea eliit on jõuetu olukorda ohjeldama ja hoobade juures olevad juhtametnikud pühenduvad üha enam oma isiklikku kasu taga ajama. Oleme majandusliku ja poliitilise kriisi lävel,” selgitas Lenk.

Riigikogu valimisvoorude eel kinnitas Maire Aunaste (IRL) oma erakonna joone järgimist ja Meelis Mälberg leidis, et toonastest kandidaatidest oli parim Siim Kallas. Liina Kersna on aga olnud valjuhäälne Kaljuranna pooldaja. Toona olid ka keskerakondlased Anneli Ott ja veidi hiljem Tarmo Tamm Lengiga Repsi sobivuses üksmeelel ning Tamm tõi samuti esile riigivalitsemise ummikut. Uno Kaskpeit (EKRE) toetas kindlalt oma erakonna esimeest.

Üldiselt hoiavad valijamehed, eriti kohalikult tasandilt, oma eelistust saladuses. Lõppude lõpuks on ju hääletamine salajane ja see jääb enda südametunnistusele, kelle nimi sedelil märgitud saab.

Autor: AKSEL LÕBU, MAARIUS SUVISTE
Viimati muudetud: 22/09/2016 08:59:57

Lisa kommentaar