Väljakaevamised Valgamaal toimusid 10. ja 11. septembril. Foto: Kamerad

Kas tõesti aardekütid? Tulid varandust jahtima? Mida nad käivad siin põllul, detektor käes? Mis ometi toimub? Just sääraseid küsimusi esitati hiljuti Valgamaal Hummuli vallas Jeti külas üpris sagedasti. Nii mõnigi kohalik elanik oli pisut ehmunud, kui autode rivi, minikopp ja traktor ühel nisupõllul metsatuka varjus kohad sisse võtsid ning paarkümmend meest telklaagri püsti panid.

Enne veel, kui kopp lõplikult maasse löödi ja labidatega kaevamiseks läks, käisid detektoristid mööda põldu ringi.

Nagu kinnitab otsingu-kodulooklubi Kamerad liige Silver Jäger, siis millegi ebaseaduslikuga tegu ei olnud. Kõik load ja kooskõlastused on olemas, kõik on seaduslik. Tõsi, mehed pidi veidi ootama: maaomanik enne põllule ei lubanud, kui vili on lõigatud. Ja 10. septembriks oli nisu koristatud ja mehed lastigi tööle.

Koolitatud ja õpetatud Kameradi mehed, kellest enamik on Narvast, pidid tegelikult ootama umbes aasta. Sest juba eelmisel aastal käisid nad Jeti külas sellel põllul ning said kinnituse selle kohta, mida maapõu endas peidab.

Aga enne veel paar lauset Kameradi klubist. Nagu nende kodulehelt lugeda, siis Eestis registreeritud otsingu-kodulooklubi Kamerad ühendab euroliidu liikmesriikide, Venemaa ja teiste riikide koduloouurijaid ja otsingutega tegelevaid isikuid. Kamerad peab tähtsaks kultuuriloolise ja looduspärandi säilitamist, samuti sõdade kõikide ohvrite mälestuse jäädvustamist, sõltumata ohvrite rahvusest, usutunnistusest ja poliitilistest vaadetest. Klubi prioriteet on korraldada koostöö eri riikide muuseumide ja sõjalis-memoriaalorganisatsioonidega.

Ja nüüd jõuamegi tuumani, miks pakkus neile huvi Jeti küla.

98 maeti, 30 leiti ‒ kus on ülejäänud?

Me kohtume Kameradi liikme Silver Jägeriga keset sündmuskohta ajal, mil töö põllul on mõni päev tagasi lõppenud, augud on kinni lükatud ja kaugelt silmates ei saa üldse aru, justkui oleks siin päevi varem midagi suurt ja olulist toimunud.

Tänavu veebruaris sai Kamerad Saksamaalt täpse nimekirja Saksa sõduritest, kes Teise maailmasõja ajal 1944. aastal siinkandis, Hummuli valla mail langesid. Paberitest on näha, et sõdurid said surma augustis-septembris. Nii mõnegi surmadaatum langes just sellele päevale, mil Kameradi mehed väljakaevamisi tegid. Nii et täpselt 72 aastat hiljem. Samuti sai selgeks, et enamik sõdureid on surnud haavadesse laatsaretis, mis sõjapäevil asus Jeti küla koolimajas.

Sakslaste märkmetest on näha, et tegu on Kalda-nimelise sõjakalmistuga, mis asub Tõrvast ligikaudu 10 ja Valgast umbes 20 kilomeetri kaugusel. Iga nime juures on žetooni number, selle alusel saab teada konkreetse isiku. Dokumentide järgi on vanale sõjakalmistule maetud 98 sõdurit, aga Kameradi meestel õnnestus üles leida umbkaudu 30 sõduri säilmed.

Jäger pakub, et eks oma osa võib siin olla ka nõukogude ajal tehtud maaparandustöödel ja kraavikaevamistel, mistõttu võidi suur osa puhkepaigast segi paisata ja säilmed jumal teab kuhu laiali loopida. „Aga 2004. aastal on ka siin väljakaevamistel käidud,” teab ta rääkida. Kes täpsemalt, pole teada.

Üle-eelmise nädalavahetuse väljakaevamised vana kalmistu kohalt tõid nii mõndagi huvitavat päevavalgele. Silver Jäger viib meid kraavi juurde ning näitab üht kohta, kust saadi kätte ühe sõduri säilmed, peaaegu kõik ühes tükis. „Kolm-neli tundi läks aega, et kätte saada,” märgib Jäger. Tavaliselt kulub ühtede säilmete kättesaamiseks tema sõnul paar tundi.

Seistes täpselt leiukohas märkame juhuslikult tükikest kirsasaapast. See hakkab murenema, kui käes hoida.

Üles leiti nii mõnedki žetoonid, millel numbergi hästi näha. Leiti haavatu märk. Veel leiti kaks kiivrit, kus väikesed augud sees, küünal, kompass ja mõni kiri ka. Huvitava leiu alla läks veel kaks pakendi sees preservatiivi.

Sõdurite säilmed korjati kokku ja viidi esialgu Narva. Nimelt asub piirilinnas Saksa sõjaväekalmistu, kus puhkavad Teises maailmasõjas langenud ja Saksa poolel sõdinud ligi 15 000 meest.

Nad on maetud Narva jõe kõrgel liivakaldal paekivimüüriga piiratud kalmistul. Suthofi pargis asuva viimse puhkepaiga asutas Wehrmacht 1943. aastal, see taasavati 1999. aastal. Paika, kuhu maetakse ümber Eestist leitud Saksa sõdurite põrme, hooldab Saksa sõjahaudade hoolde rahvaliit ehk Volksbund Deutsche Kriegsgräberfürsorge.

Enne veel, kui sõdurite säilmed viimse puhkepaiga leiavad, teatatakse leiust ka omakseid. Kui viimased soovivad, et nende esivanem puhkaks kodumaa mullas, toimetatakse säilmed Saksamaale. Kõik väljakaevamistega seotud kulud tasub Saksa riik.

Kaevajate peale kaevati

Väljakaevamisi käisid eemalt kaemas ka ümberkaudsed elanikud. Üks kohalik eakas mees kirjeldas Kameradi meestele üpriski detailselt, kuidas oli sõdureid omal ajal sinna maetud. Haudu oli olnud kolm rivi. Algul oli maetud puusärgis, hiljem oli nii, et kes oli lihtsalt üksinda auku visatud, kes mitmekesi hauas.

„Ega sakslased ka enne täpselt teadnud, kus kalmistu asub. Meiegi otsisime tükk aega. Aga nii kui kohalikega juttu tegime, ütlesid nad, et neile oli see asukoht ammu teada,” räägib Silver Jäger. Tema sõnul hakkasid nad algul detektoritega otsima hoopis suure põllu teisest otsast, kuni lõpuks jõudsid õige kohani välja.

„Põllult oli kunagi varem žetoone ning luid-konte leitud,” lisab Jäger. „Siia põllule rajati kalmistu, siin otseselt lahinguid ei peetud ning põllu pealt mürske igatahes leitud ei ole.”

Tuleme loo alguse juurde tagasi. „Nii mõnigi külaelanik oli ärevile aetud, et mida siia nüüd tegema tuldi ‒ kas aardekütid või lihtsalt mingid varandusejahtijad?” ütles LõunaLehele üks külaelanik, kelle sõnul nähti kohapeal ka olukorda kontrollima tulnud vormikandjaid. „Lõpuks saime teada, mis toimub. Siis tundus olukord rahunevat.”

Nagu Kameradi liige Silver Jäger kinnitas, siis ebaseadusliku tegevusega Jeti külas ühel kinnistul tegu ei olnud. Ta lisas, et siiski esitati nende peale kaebus, justkui oleks nad tulnud ebaseaduslikult kaevama. Kui aga vajalikud load ja kooskõlastused kohale tulnud jõustruktuuride esindajale ette näidati, ei jäänud see teema päevakorrale.

Otsingu-kodulooklubi Kamerad avaldab tänu Hummuli vallavanemale Enn Mihailovile ja Jeti küla elanikele mõistva ja abivalmi suhtumise eest, ning eelkõige maaomanikule, tänu kelle informatsioonile saavad nüüd nii mõnedki teadmata kadunuks tunnistatud sõjamehed oma koha sõjaväekalmistul relvavendade kõrval või kodumaa mullas oma perekonna hauaplatsil.

Klubi soovib nüüd koostada infotahvli, mis paigaldatakse valla ja külaelanike väljavalitud asukohta. „Samuti on meeldiv tõdeda, et ka kaugemates Eestimaa nurkades on elanikud tähelepanelikud ega ole ükskõiksed enda ümber toimuva suhtes ning teavitavad kahtlasena tunduvatest tegevustest korrakaitseorganeid,” teatas Kameradi esindaja.

Atraktiivne koht detektoristidele

Valgamaal Hummuli vallas on lõhkekehi leitud sagedamini kui mujalt, kirjutas LõunaLeht 2011. aastal. Tolle aasta suurim leid pärineski sealtkandist: leiti kakskümmend 15-sentimeetrise läbimõõduga Saksa reaktiivmiini.

Hummuli vallavanem Enn Mihailov on öelnud, et vallas on nii palju lõhkekehi maapõues peidus seetõttu, et Teise maailmasõja ajal, 1944. aastal käis sealt üle lahing, mida teatakse Emajõe forsseerimisena. „Kõige suuremad lahingud toimusid siin. Üks põld on tankipõld, seal lasti neli tanki puruks,“ kirjeldas vallavanem. Palju inimohvreid oli mõlemalt poolelt.

Lisaks on Hummuli vald atraktiivne koht detektoristidele. Hummuli on demineerijate seas tööalaselt „väga populaarne” koht: lõhkekehi leitakse põllult ja metsast, neid leiavad juhuslikud inimesed, samuti sõjaajaloo huvilised detektoristid.

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 22/09/2016 09:09:04