Maaülikooli auvilistlane Baltic Agro ASi arendusdirektor Margus Ameerikas (vasakul), eksrektor ja president Arnold Rüütel ning maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor professor Rando Värnik. Foto: Malle Elvet

Eelmise nädala reedel liikus Tartus maaülikooli campus’es Tähtveres rohkesti igas eas väärikaid inimesi, kes kandsid nüüdseks ajahõlma vajunud rohelise põhjaga tekleid.

Oma kunagisse noorusaastate linna tuldi kogu Eestist, et kõrgkooli sünnipäeva puhusel koosviibimisel avaras nüüdisaegses spordihoones ja suures õuetelgis meenutada pika laua ääres üliõpilasaastaid, töid-tegemisi põllumajandusliku elu edendamisel eile ja täna ning keerutada tantsujalga hoogsa muusika saatel.

Oma kõrgkooli 65-aastaseks saamisest sai vahetult osa üle kümnendiku vilistlastest. On teada, et 65 pika aasta jooksul on maaelu edendavatel erialadel saanud tänapäeval Eesti Maaülikooli nime kandvast kõrgkoolist diplomi üle 27 000 spetsialisti. Äsjasel peoõhtul oli neist kohal kolm tuhat.

Maaülikooli aastapäevade tähistamise kombestikus on kindlal kohal akadeemiline aktus peamaja aulas. Nii nüüdki.

Kõigi maaülikooli aastate jooksul on ametis olnud üheksa rektorit ehk kaheksa persooni. Neist vaid üks on olnud naisrektor ‒ Minna Klement, kes juhtis kõrgkooli kõige kauem, 15 aastat (1954‒1969). Auväärne hulk aastaid on maaülikooli juhtinud ka praegune rektor, EPA kasvandik Mait Klaassen. Ta oli rektor aastail 1993‒1998. Ajal, mil Eesti põllumajanduses toimusid suured muutused. Taas asus Klaassen, oma elu Tartu ja Võrumaa vahel jagav mees, rektoritoolile 2008. aastal.

Viiest elavate seas olevast rektorist polnud pidulikul päeval kohal vaid Alar Karist (2002‒2007). Poisiliku elevusega sagisid vanade kolleegide ja kunagiste üliõpilaste seas president Arnold Rüütel (rektor 1969‒1977), 11 aastat EPAt tüürinud Nikolai Koslov (1977‒1988) ja Eestile pöördelisel ajal põllumajandusakadeemiat juhtinud Olev Saveli (1988‒1993). Pidulikku sündmust austasid oma kohalviibimisega teiste kõrgkoolide rektorid.

Tervitused ja lühiülevaate sünnipäevalapse 65 aastast esitas rektor Mait Klaassen. Akadeemilise aulakõne „Hääletu muld” pidas professor Alar Astover. Audoktoriks promoveeriti Hispaania teadlane Josep Penuelas, kes on juhendanud ka maaülikooli doktorante. Koos audoktori diplomiga anti talle vaibakunstnik Anu Raua gobelään. Aktusel promoveeriti 18 värsket doktorit.

Maaülikooli teenetemedaliga tunnustati professor Kalev Seppa ja emeriitprofessor Olav Kärti. Aasta teo vääriliseks hinnati tehnikainstituut. Viimane korraldas koos taastuvenergia keskuse ja Eesti Maaviljeluse Instituudiga rahvusvahelise konverentsi „Biosystem Engineering”. Tunnustused said ka aasta koolitaja, aasta õppejõud ning mitmete projektide edukad elluviijad.

Nüüdseks on maaülikoolil ka kümme aasta vilistlase tiitliga pärjatut. Juubelihõngulisel tähtpäeval tunnustati selle nimetusega Külli Annamaad, Eesti Taimekasvatuse Instituudi geenipanga juhatajat, ja Margus Ameerikast, külalislektorit, Baltic Agro arendusdirektorit.

Kaks päeva varem tähistasid üliõpilased, õppejõud ja vilistlased oma kooli sünnipäeva lustaka 65 kilomeetri teatejooksuga, kus iga jooksja läbis ühe kilomeetri.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 29/09/2016 08:42:16