Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kartulisaak mullusega võrdne, suvivilja saak väiksem

Kartulikasvatajad on saagikusega rahul, teravilja- ja köögiviljakasvatajatel läks ilmaolude tõttu üht-teist ka aia taha.

Ants Muld Tagakülast Võru vallast on kartulit kasvatanud ligi 20 aastat. Tänavust saagikust pidas Võrumaa mees võrdseks mullusega. Ta kasvatab 47 hektaril kuut sorti kartulit, millest Gala andis kõige suurema saagi: 40 tonni piires hektarilt nii mullu kui ka tänavu. Saagi kogukaaluna nimetas ta 1500 tonni.

Müügiga probleeme pole tal kunagi olnud: „Meie kartul läheb nii Võrru, Tartu kui Tallinna ning iga päev läheb siit mingi kogus kartulit välja.”

Seejuures peab ta kõige tähtsamaks, et kartulikasvatajal oleks toodangut aasta ringi pakkuda, sest kui kuu jääb vahele, võivad kliendid uue pakkuja leida. „Kui mul jaguks kartulit aastas vaid kümneks kuuks, on tuleval aastal turule raskem pääseda,” täpsustas Muld. Ta lisas, et temalt saab eelmise sügise kartulit augusti keskpaigani.

Kartuli aastaringse olemasolu kõrval on realiseerimisel oluline ka toote väärindamine ehk pesemine, poleerimine, pakendamine ja koorimine. Kooritud kartulit saadab Muld vaid toitlustusettevõtetesse.

Teraviljakasvatajatel kõik nii rõõmsalt läinud ei ole, kuna ilm pidurdas viljapeade kasvu. Kuldar Adrijan Räpina vallast Põlvamaalt ütles, et osaühingul Adrijan on põllumaad 240 hektarit, millel kasvas talinisu, taliraps, kaer ja suvioder. Võrreldes mullusega oli neil teraviljasaak kolmandiku võrra väiksem. „Alguses oli märg, kui aga taimedel oli õige aeg fikseerida, palju teri viljapeasse tuleb, kahandas põud seda protsessi,” selgitas ta.

Adrijan lausus, et talinisupõldudelt tuli kõige parem saak, kuid kõige kehvem oli suviodra saak. „Aprilli algus oli soe ja me kiirustasime põllule. Oras hakkas ilusti kasvama, kuid siis tuli põud,” selgitas ta.

Mullu oli osaühingul suviodra keskmine hektarisaak viie tonni ringis, kuid tänavu vaid kaks kuni kaks pool tonni. Tema sõnul on neil viljakasvatajatel, kes läksid hiljem põllule, kas siis aprilli lõpus või mai alguses, saagid paremad.

Söödavilja realiseerimisega probleeme ei ole, küll aga toiduvilja müügiga. „Talinisu ei saanud tänavu toidujahu valmistajale müüa, sest kleepvalgu hulk oli vihma tagajärjel väiksem. Kaera ei saanud samuti toiduviljaks müüa, küll aga söödaviljaks, kuid viimase tonnihind on 50 kuni 60 eurot madalam,” rääkis Adrijan.

Tagasihoidlikumale sissetulekule vaatamata ei lõpeta 1993. aastal talupidamisega alustanud OÜ Adrijan teraviljakasvatust, küll tehakse aga muudatusi, näiteks ligi 70 protsendile põllumaast külvatakse taliviljad. „Tänavu saame liisingud küll ära maksta, kuid investeeringuteks raha ei jätku,” sõnas Kuldar Adrijan.

Võrumaa köögiviljakasvatajate porgandi-, punapeedi-, kapsa- ja kaalikasaaki hindas maakonna talupidajate liidu tegevjuht Marika Parv keskmiseks. „Külvid tulid ebaühtlaselt üles. Kus põld jäi vee alla, seal läks saak aia taha,” märkis Parv. Ta lisas, et oli kohti, kus varajase kuivuse tõttu seeme ei tärganudki. Köögiviljade müümine sõltub ka hoiutingimustest.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 29/09/2016 08:56:09

Lisa kommentaar