Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

„Selge on, et ministeeriumis on otsus tehtud ja meie oleme klähvivad koerad.”

Kohalikele on ainulaadne järv väga tähtis. See on ülimalt mõnus koht, kuhu puhkama minna või külalisi viia. Foto: LL arhiiv

Keskkonnaamet tagastas organisatsioonidele ja eraisikutele vaide, milles avaldati rahulolematust Saesaare paisjärve keskkonnamõjude hinnangu aruandega. Vaide tagastamiseks vormistas keskkonnaamet 19 lehekülje pikkuse keeruka käskkirja.

Dokumendis tunnistas selle allkirjastanud keskkonnameti peadirektor Andres Onemar, et ASi Generaator, OÜ Metsakoda, SA Maarja Küla, Eesti Veeühingu, MTÜ Eesti Veskivaramu ja kohalike maaomanike (esindaja Margus Lillo) vaie kvalifitseerub küll vaideks. Samuti kvalifitseerub vaideks Saesaare paisjärve ümbritsevate kinnistute valdajate (esindaja samuti Margus Lillo) pretensioon.

Samas aga juhitakse tähelepanu, et „Margus Lillo väidetavalt kohalike maaomanike esindajana ja Saesaare paisjärve ümbritsevate kinnistute valdajate esindajana ei ole esitanud volitust tõendavaid dokumente”.

Lillo sõnul oli nii vaie kui ka pretensioon siiski vajalike isikute poolt allkirjastatud või digiallkirjastatud.

„Neil on juristid taga,” sõnas Margus Lillo Valgesoo külast kommentaariks. „Eks nad pooldemagoogiaga püüavad asjaga edasi minna. Meie oleme tavalised inimesed. Põhimõtteliselt nad ütlesid, et see aruanne on haldusakt ja seda ei saagi vaidlustada, ärge segage meid. Riik palkab advokaadid, et meie raha eest meie vastu võidelda.”

Vaide tagastamise käskkiri on bürokraatlik ning juriidilise hariduseta inimesele vaid osaliselt mõistetav. See kubiseb kõikvõimalikest seadusepunktidest ja on aru saada, et selle kallal on töötanud hulk juriste, üksnes keeletoimetaja jaoks pole ilmselt raha jätkunud.

Vaide tagastamise põhiseisukoht on, et keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande heakskiitmine ei loo kellelegi õigusi või kohustusi. Käskkirjas rõhutatakse, et KMH aruande heakskiitmine ei ole otsus, kas kavandatud tegevust (Saesaare paisjärve ja tammi likvideerimist) lubada või mitte, vaid nii aruanne kui ka selle heakskiitmise otsus on infoallikas keskkonnaametile likvideerimise või allesjätmise otsuse tegemisel.

Viidatakse sellele, et aruande heakskiitmise otsus on menetlustoiming, mis ei too kaasa vaide esitanud isikute õiguste rikkumist ega vabaduse piiramist.

Edasi järgneb aga viide veeseaduse paragrahvile, millest võib välja lugeda mida iganes: „Vaide esitajate õiguste võimalik rikkumine selgub alles veeseaduse § 171 lg 7 kohase otsuse motivatsioonist ehk sellest, kas otsust langetades on akti andja teostanud kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.”

Keskkonnaamet peab käskkirjas siiski vajalikuks selgitada vaides ja pretensioonis välja toodud seisukohti. Keerulises õiguskeeles antakse mõista, et keskkonnaamet läheb paisu likvideerimise suunas. Selge sõnaga öeldakse käskkirjas välja, et viide paisutuse likvideerimisest kui parimast lahendusest tuleneb eelkõige eksperdihinnangust, millele on tuginetud muu hulgas keskkonnamõju strateegilises hindamises.

Mida võtavad nüüd ette Saesaare paisjärve ümberkaudsed maaomanikud, seda ei osanud Margus Lillo praegu öelda. Ta lisas, et advokaati neil pole ning raha kogumine advokaadi palkamiseks ei ole juriidiliselt lihtne, sest niisama raha koguda ei tohigi, tuleb asutada MTÜ vms.

„Praegu üks uurib siit, teine sealt,” lausus Lillo. „Mõtleme nüüd, mis edasi teha. Selge on, et ministeeriumis on otsus tehtud ja meie oleme klähvivad koerad. Aga kui kohalik omavalitsus [paisu allalaskmiseks] ehitusluba ei anna, ei kujuta ette, kuidas nad saavad.”

Lillo lisas, et tema naabrimees püüdis pühapäeval Saesaare paisjärvest 20 korralikku haugi, kellest enamiku lasi küll järve tagasi.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 29/09/2016 09:07:45

Lisa kommentaar