Eestis sündinud ja kogu elu siin elanud Kadri Laube lapsed (vasakult) Elpida-Marie (6), Angelos-Tepo (11), Dimitra (12) ja Rasmus (2,5 k) ei saa lapsetoetust enam pärast pesamuna sündi. Foto: Elina Allas

Kuigi Võrumaal Varstu vallas elava Kadri Laube kõik neli last on sündinud ja elanud kogu elu Eestis, ei saa naine pärast neljanda lapse sündi enam lapsetoetusi ega saanud riigilt ka neljanda lapse sünni puhul sünnitoetust.

Selleks et mitte kerjata riigilt või omavalitsuselt toetusi, otsustas Kadri Laube viis aastat tagasi minna Islandile tööle, et ehitada lõpuni oma maja ‒ kodu perele. Kolm last jäid vanaema hoolde Varstusse. Islandile tööleminekust Laube Eesti ametkondi ei teavitanud, sest lapsed ja kodu jäid siia. Lapsed käisid sel ajal Mõniste koolis ja lasteaias, noorim oli algul vanaemaga kodus. Laube töötas Islandil 1,4 kohaga muusikakoolis ainsa õpetajana, õpetades 36 lapsele 13 erinevat pilli. Tänu õpetajaametile sai ta suved veeta Eestis.

Märtsis tuli neljanda lapse ootel Laube Eestisse tagasi, katkestades aastaks töö Islandil, kuid tagasi minna ta ei plaani. Naine andis Eesti sotsiaalkindlustusametile ausa kodanikuna teada, et n-ö emapalka saab ta Islandilt ja Eestist ta seda ei soovi. Islandi seaduste järgi saab emapalka kuus kuud ehk siis Laube saab seda jaanuarini.

Eestlaste laps ei saanud sünnitoetust

Kadri Laubele tuli aga suure üllatusena, et juulis sündinud lapsele ei saa ta riigilt sünnitoetust. Sündinud laps ei hakanud saama ka lapsetoetust.

„Ei tulnud selle pealegi, et lapselt võetakse sünnitoetus ära, kuigi ta on kahe eestlase Eestis sündinud laps,” on Laube nördinud. „Mind paneb imestama, et kahel Eesti riigi kodanikul sündis laps, kes pole riigi jaoks mitte keegi.”

Vähe sellest, lapsetoetus võeti ühtäkki ära ka Laube kolmelt vanemalt lapselt. Sellega kaotab Laube 350 eurot kuus. Samas on viimase lapse isa maksnud kõik oma maksud siiani Eesti riigile.

Kadri maksis Islandil töötades oma maksud Islandile, nagu seadus ette nägi. 2013. aastal kuulis ta Islandil, et hooajatöölistele makstakse kinni nende kodumaal elavate laste lapsetoetuse ja Islandi lapsetoetuse vahe, kuna viimases on see pisut suurem. Juba tol aastal andis ta Eesti sotsiaalkindlustusametile teada, et töötab Islandil, ja küsis sealt väljavõtte selle kohta, kui palju Eesti riik on maksnud tema lastele lapsetoetust. Islandilt lapsetoetust taotleda ta ei saanud, sest lapsed elasid Eestis. Island maksis vahe kinni 2012. aasta eest ja ka järgnevatel aastatel.

Miks võeti lapsetoetused ära just nüüd?

Laube imestab, et miks siis aastal 2013 lapsetoetust kolmelt lapselt ära ei võetud, kui teati, et ta Islandil töötab, aga nüüd seda tehti. Seda enam, et samal aastal sai ta sotsiaalametilt kirja, kus küsiti lisaküsimusi tema Islandil olemise kohta.

„Kuna probleeme ei olnud, arvasin, et kõik on õige,” sõnab Laube. „Kuniks aastani 2016.”

Nüüd on sotsiaalkindlustusamet andnud mõista, et lapsetoetuse peaks maksma Laubele Island. Islandil jõudis aga Laubeni info, et Island seda ei maksa siis, kui lapsed ei ela Islandil. Ka sünnitoetust ei saanud ta Islandilt, sest tema andmetel seal seda ei makstagi.

Noorima lapse isal Kristol on ka varasemast kooselust kaks last, nemad saavad riigilt lapsetoetust. See tekitab seda enam küsimuse, kuidas ühe mehe kaks last on riigi poolt aktsepteeritud, kolmas aga mitte.

Samas aga tunnistas juulis sündinud maimukese oma vastseks vallakodanikuks Varstu vald, kes kandis vallapoolse sünnitoetuse Laube arvele ilma, et ta oleks isegi avaldust esitanud. Seda peab Kadri Laube väga positiivseks.

Õiguskantsleri büroost võeti ühendust

Laube nendib, et kuna ta rääkis probleemist avalikult ka ühismeedias, siis jõudis info tekkinud olukorrast selle kaudu õiguskantsleri büroosse. Sealt võeti temaga väga kiirelt ühendust ja lubati, et nad uurivad asja sotsiaalkindlustusametist.

Õiguskantsleri büroo kommunikatsioonijuht Janek Luts ütleb teemat kommenteerides, et tegu on nii mitmekihilise probleemiga ja neil on vähe infot, kuidas Islandi riik on Kadri Laubega käitunud.

„Meil on selline kahtlus, et inimesed on 21. sajandil väga liikuvad,” sõnab Luts ja lisab, et sotsiaalkindlustusamet peaks vaatama, et inimesed, kes riigist riiki liiguvad, saaksid oma õigustest teavitatud. Tema sõnul ootab õiguskantsleri büroo vastuseid sotsiaalkindlustusametilt.

Praegu elab Kadri Laube pere säästudest ja saab veel ka Islandilt emapalka. Lapse isa kolis seoses lapse sünniga Tallinnast Varstusse, loobus märtsis pealinna töökohast ja teeb praegu koduseid ehitustöid, töötu abiraha ta taotlenud ei ole.

Kui abi ei küsi, pole sind olemas

Kadri leiab, et kui mees oleks ennast töötuna arvele võtnud, oleks nende kärgperel rohkem õigusi.

„Kuna ta töötu abiraha ei saa, ei ole teda olemas,” nendib naine. „Mida rohkem riigilt abi küsid, seda rohkem kodanik oled.”

Kadri jääb siiski positiivseks ja teab, et saab rahaliselt hakkama ja oma lapsed kasvatatud. Peagi avab ta Mõniste kooli juures samalaadse muusika-huvikooli nagu Islandil – kogemus selleks on nüüd olemas.

Kuna jaanuaris lõpeb Islandi emapalk, ei jää naisel muud üle kui pooleaastase lapse kõrvalt tööle minna. Kas aga lapse isa saab jääda pärast lapse kuuekuuseks saamist isapuhkusele ja hakkab riigilt saama vanemahüvitist, nagu seadus seda justkui peaks võimaldama, pole pere sotsiaalkindlustusametist veel teada saanud. Keegi peab nii väikse lapsega igal juhul koju jääma.

„Oleksin nende seadustega kursis olnud, oleksin märtsis kodumaale naastes ennast töötuks võtnud,” ütleb Kadri nüüd. See oleks talle andnud võimaluse saada miinimumpalga ulatuses vanemahüvitist kuni lapse pooleteiseaastaseks saamiseni ja kokkuvõttes tulnuks suurem summa, kui Islandi kuue kuu vanemahüvitis (seal makstakse vanemahüvitiseks 80 protsenti eelneva aasta keskmisest palgast).

Kadri on mehega arutanud ka seda, et praegu Eesti riik justkui nende lapsi ei tunnista, küll aga leitakse kindlasti juulis sündinud poeg üles siis, kui teda on vaja kutsuda ajateenistusse, et Eesti riigi kaitseks valmis olla. Naine tunnistab, et kõigest hoolimata on ta Eesti patrioot ning kasvatab oma lastest eestlased. Just seepärast ta välismaale tööle läkski, et üksikemana tagada neile turvaline kodu Eestis.

„Ma ei ole kunagi küsinud mingeid abirahasid, et üksikemana toime tulla,” sõnab Laube. „Läksin tööle ja nüüd mind karistatakse selle eest. Miks riik karistab neid, kes ise tulevad toime oma eluga?”

 

Sotsiaalkindlustusameti kommentaar

Kommunikatsiooninõunik Regina Salmu:

„Kuna tegemist on piiriülese juhtumiga, kohaldatakse sellistel juhtudel Euroopa Liidu määruseid ja me ei saa rääkida riigisisesest õigusest.

Piiriüleste perehüvitiste maksmise juhtudel sõltub riigist, kus lapsevanem töötab, see, milline riik ja millises suuruses perele perehüvitisi, sealhulgas sünnitoetust, maksma peab. Ema töötamise alusel on perele perehüvitiste maksjaks Islandi vabariik. Sotsiaalkindlustusametil puudub info, kas Island on analoogset toetust perele maksnud või mitte, päring Islandile on saadetud, seetõttu on sünnitoetuse menetlus alles pooleli. Sünnitoetusele Eestist on õigus juhul, kui mõni teine riik vastavat toetust ei ole maksnud.

Kuigi lapse isa töötas Eestis 15. märtsini, on määravaks see, et emal on kehtiv töösuhe Islandi vabariigis, ja seetõttu kohalduvad talle ELi määrused. Isapuhkusele on õigus töötaval isal kahe kuu jooksul enne või pärast lapse sündi.

Vanemahüvitis ei ole seotud töötamisega. Isal tekib õigus vanemahüvitisele Eestis pärast ema sünnituspuhkuse lõppu Islandil. Eestis makstava toetuse suuruseks kujuneb isale määratud perehüvitise kuu summa bioloogilise lapse eest, millest lahutatakse Islandilt makstavad perehüvitised sama lapse eest. Pere ülejäänud kolme lapse eest perehüvitistele Eestis õigust ei ole.

Kuna ema taotles perehüvitisi Islandilt, oleks pidanud Islandi pädev asutus Eesti sotsiaalkindlustusametile esitama päringu Eestis toimuva kohta (elamine, töötamine, peresuhted jne). Sotsiaalkindlustusamet tegi ise päringu, millele Islandi vabariik ei vastanud (puudus alus perehüvitiste peatamiseks).

Info määratud ja makstud perehüvitiste kohta saabus meile alles augustis 2016. Meile teadaolevalt on Island emale alates 2012. aasta jaanuarist perehüvitisi maksnud ja maksab neid jätkuvalt.

Kuid Eesti kohaliku omavalitsuse korraldusega saab Eestis perehüvitisi taotleda laste tegelik kasvataja. Toetuste määramisel laste tegelikule kasvatajale edastatakse vastav info ka teisele riigile.

Lapsed ei jää toetustest ilma, kuna välismaal töötatud perioodide eest maksab perehüvitisi vanema töökohariik. Näiteks pere puhul, kus ema ja lapsed elavad Eestis, ema ei tööta ja isa töötab Soomes, on perehüvitiste maksjaks Soome, ja seda isa töötamise alusel, ning perehüvitistele Eestis õigust sellel perele ei ole.”

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 29/09/2016 09:50:35