Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Rahvast tuleb enam kaasata seaduste loomisesse

Anneli Ott.

Eestis räägitakse palju kodanikuühiskonna arendamisest ning kodanikele suurema sõnaõiguse andmisest. Rahvaalgatuse seadustamise idee leidis laialdast toetust 2013. aastal kogunenud rahvakogus, kust jäi kõlama, et inimestel on soov osaleda senisest rohkem valimistevahelisel perioodil riigi poliitika kujundamisel.

Rahvakogu ettepanekute ja Keskerakonna initsiatiivi tulemusena muudeti riigikogu töö- ja kodukorra seadust, millega riigikogu peab menetlema vähemalt tuhande allkirjaga pöördumist. Selle protseduuri juures säilis paraku suur oht, et rahva ettepanekud sumbuvad riigikogu alalistesse komisjonidesse, mis ei aita olulisi küsimusi lahendada, vaid kustutab ettepaneku teinud inimeste viimasegi initsiatiivi.

Praegu saab õigusakte algatada üksnes kohaliku omavalitsuse tasandil, milleks tuleb koguda vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike valla- või linnaelanike allkirjadest. Riigi tasandil sellist võimalust ei ole. Kui lähtuda põhiseadusest, peaks rahvas olema Eestis kõrgeima võimu kandja. Selleks et suureneks kodanike võimalused olla rohkem kaasatud riikliku seadusloome protsessidesse, tuleb põhiseadusega anda rahvale õigusaktide algatamise õigus.

Seadusemuudatuste algatamiseks on Keskerakonna nägemuses vajalik koguda 25 000 inimese allkirjad. Rahva algatatud seadusemuudatusi tuleb menetleda riigikogu istungisaalis, mis annab algatusele praegusest kandvama kõlapinna.

Rahvaalgatus ei ole iseenesest midagi ennekuulmatut ja samalaadne võimalus on kasutusel mitmel pool Euroopas. Samasugune regulatsioon on käibel näiteks Šveitsis, kus on õigus rahvaalgatuse korras algatada põhiseaduse muutmine vähemalt 100 000 hääleõiguslikul Šveitsi kodanikul.

Läti põhiseadus lubab vähemalt kümnendikul Läti hääleõiguslikul valijal esitada juba väljatöötatud eelnõu põhiseaduse või seaduse muutmiseks presidendile, kes omakorda esitab selle seimile. Juhul kui seim ei võta eelnõu muudatusteta vastu, pannakse eelnõu rahvahääletusele. Saksamaal on kodanikel võimalus seadusi algatada rahvaalgatuse kaudu liidumaa tasandil.

Praegu poliitikas toimuv on selge märk, et ka Eestis on aeg rahvast usaldada ning leida ja anda võimalust inimesi enam ühiskonna teemadel kaasa rääkima panna. Head initsiatiivi tuleb toetada ja usun, et rahvaalgatuse senisest avaram käsitlus tuleb meie riigile igati kasuks.

Autor: ANNELI OTT, riigikogu liige (Keskerakond)
Viimati muudetud: 20/10/2016 10:06:21

Lisa kommentaar